Kuidas alustati

Džässilaulja Judith Durham kohtus Athol Guyga oma esimesel tööpäeval Melbourne'i reklaamiagentuuris. Guy kutsus ta samal õhtul kohvikusse Treble Clef, kus Durham ühines Keith Potgeri ja Bruce Woodleyga. Esimest korda esinesid nad koos 3. detsembril 1962. Durham meenutas hiljem, et kedagi ei valitud välja ja keegi neist ei teadnud, kuidas nad neljakesi kõlama hakkavad. Tema selge soolohääl kõlas Guy kontrabassi, Potgeri kaheteistkümnekeelse kitarri ning Woodley kitarri ja mandoliini kohal.

Tuntuks saamine

1964. aastal sõitis nelik laevamuusikutena Suurbritanniasse, kavatsedes jääda kümneks nädalaks. Agent Eddie Jarrett leidis neile esinemisvõimalusi televisioonis ja klubides ning tutvustas neid seejärel laulukirjutaja ja produtsendi Tom Springfieldiga. Springfield kujundas loo „I'll Never Find Another You“ nende harmooniate ümber; Abbey Roadil lisati ansambli akustilistele pillidele napp löökpillisaade. Singel jõudis Suurbritannias ja Austraalias esikohale ning Ameerika Ühendriikides neljandaks; ühtlasi sai The Seekersist esimene Austraalia ansambel, kelle üht singlit müüdi üle miljoni eksemplari.

Muusika ja tuntumad lood

Nende kõla asus piirimail: folgi- ja gospelirepertuaar, Durhami traditsioonilise džässi taust, helged popmeloodiad ning täpne neljahäälne harmoonia. See oli karedama folgikuvandi jaoks liiga viimistletud ja Briti biidibuumi jaoks liiga akustiline, kuid harrastuslauljatel oli seda lihtne omaks võtta. Springfield kirjutas ja produtseeris enamiku nende 1960. aastate tähtsamatest heliplaatidest; neli häält jäid äratuntavaks nii hällilauludes, ballaadides kui ka poplugudes.

Edu ja tunnustus

Poolehoiu ulatus sai nähtavaks 1967. aastal. „Georgy Girl“ jõudis 1967. aastal USA edetabeli Cash Box Top 100 esikohale; laulukirjutajad Tom Springfield ja Jim Dale pälvisid Academy Awardi nominatsiooni, kõik neli liiget nimetati ühiselt aasta austraallasteks ning kojutulekukontsert Melbourne'i Myer Music Bowlis tõi kokku hinnanguliselt 200 000 inimest.

Mis sai edasi

Durham teatas 1968. aastal kokkulepitud kuus kuud ette, et lahkub turvalisena tundunud rollist ja pühendub soolokarjäärile. The Seekersi hilisemates koosseisudes laulsid Louisa Wisseling, Julie Anthony ja Karen Knowles. Pärast seda, kui Woodley Durhamile kirjutas, leppis algne nelik ära ning 1993. aasta juubelikohtumisest kasvas 120 esinemist ja kaks aastakümmet katkendlikku koostööd. Hüvastijätutuur Golden Jubilee Farewell Tour lõppes 2014. aastal. Pärast Durhami surma tähistas ansambel 2022. aastal oma kuuekümnendat aastapäeva kogumikuga „Carry Me“, mille nimilugu nimetati tollal ansambli viimaseks stuudiosalvestuseks. 2026. aastaks oli Potger aga teatanud, et tema, Guy ja Woodley olid lisanud arhiivis säilinud The Seekersi lugudele uued vokaalpartiid kavandatava kolmanda kogumiku „Hidden Treasures“ jaoks. Neliku viimasel etteastel Royal Albert Hallis tõusis publik püsti ja aplodeeris mitu minutit, enne kui lauljad jõudsid ainsatki nooti esitada.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada