The Road Hammers
Jason McCoy pani oma rekkameeste bändile nime ühe puhkusenalja järgi: kui ta sõpradega Bermudal Vespa-rolleritega ringi sõitis, mängisid nad karmi jõuku. Nimi jäi külge ning bändi 2005. aasta debüütalbum sai Kanadas plaatinaplaadi ja võitis Juno auhinna.
Viimati eetris · I've Been Everywhere (Radio Edit)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1I've Been Everywhere (Radio Edit)1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- McCoy sõnul lavastas bändist tehtud tõsielusarja näitleja Jason Priestley ja sarja teine hooaeg käsitles Nashville'i muusikatööstuse ärilist poolt.
- Just bassimängija Chris Byrne käis peale, et bänd salvestaks debüütalbumile Little Feati loo „Willin'“.
- 2010. aastal olid McCoy ja Bellamy telesaates Mantracker jälitatavate rollis.
- Loo „I've Been Everywhere“ Austraalia versiooni jaoks nägi bänd vaeva, et kohanimed õigesti välja hääldada. McCoy ütles: „Mulle meeldib niisama ringi jalutada ja öelda 'Mooloolaba'.“
Esitaja lugu
Kuidas alustati
The Road Hammers sai alguse 2004. aastal Ontariost pärit soolokantrilaulja Jason McCoy kõrvalprojektina. McCoy oli kirjutanud paar rekkamehelaulu Red Sovine'i loo „Teddy Bear“ vaimus; nädal veokikabiinis laste heategevusturneel andis mõttele hoogu juurde. Ta kutsus kaasa kantrirokkari Clayton Bellamy, kelle isa sõitis veokiga, ja Newfoundlandil sündinud bassimängija Chris Byrne'i.
Nimel ei ole rekkadega mingit pistmist. McCoy seletas: „Arvasime, et oleme mingi kõva jõuk, ja panime endale nimeks Road Hammers.“
Tuntuks saamine
CMT Canada filmis bändi tõsielusarja jaoks päris algusest peale. Bändi nimeline debüütalbum ilmus 2005. aasta mais. Sellel olid omalood koos rekkameeste klassikaga, näiteks Jerry Reedi looga „East Bound and Down“, ja album tõusis kohe Kanada kantrialbumite edetabeli 1. kohale. Album sai plaatinaplaadi ja võitis 2006. aasta Juno auhinna aasta kantrisalvestise kategoorias.
Teine telehooaeg jälgis bändi pealetungi Ameerika Ühendriikidesse. Pärast viimast kontserti 31. detsembril 2010 Langleys British Columbias jäi ansambel pausile ja McCoy naasis soolokarjääri juurde. Kolmik tuli uuesti kokku 2013. aastal pärast esinemist Kanada kantrimuusika auhindade galal (Canadian Country Music Awards).
Muusika ja tuntumad lood
Kõla toetub 1960. ja 1970. aastate rekkameeste lauludele ja lõunaosariikide rokile. 2014. aasta comeback-albumil „Wheels“ salvestas bänd loo „I've Been Everywhere“, Geoff Macki kohanimede loetelu. McCoy ütles, et Hank Snow' versioon oli talle kui kanadalasele pähe taotud, ja nimetas seda „läbi aegade esimeseks kantriräpi looks“. Pärast tuttavat Põhja-Ameerika versiooni andis bänd välja ka Macki algse Austraalia versiooni ning 2016. aastal sõitis ta esimest korda bändina Austraaliasse, festivalile CMC Rocks Queensland.
Edu ja tunnustus
2017. aastal nimetas Kanada kantrimuusika liit (Canadian Country Music Association) nad aasta grupiks või duoks, nagu ka 2005. ja 2006. aastal. 2023. aastal võeti McCoy Kanada kantrimuusika kuulsuste halli ja ta ütles bändi kohta: „Tahtsime lihtsalt midagi ära teha. Mingit plaani ei olnud, asi lihtsalt hakkas tööle.“
Mis sai edasi
2025. aastal läks bänd üle plaadifirmasse Skysong Records, mille McCoy ja Bellamy on ühiselt asutanud. 9. jaanuaril 2026 ilmus singel „Till the Wheels Fall Off“ – Bellamy sõnul esimene lugu, mille nad kolmekesi kirjutasid ja salvestasid korraga. Samal talvel sõitsid nad sama nime all koos Doc Walkeriga Kanada turneele.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
