The Rays
1957. aasta kevadel ütles Philadelphia plaadifirma Cameo Records The Raysile ära. Septembriks levitas sama firma juba nende singlit, sest väike plaadifirma, kellega ansambel oli lepingu sõlminud, ei jõudnud tellimustega toime tulla.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Daddy Cool90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- John Lennon ütles, et Beatlesi lugu „No Reply“ (1964) sai inspiratsiooni loost „Silhouettes“.
- Herman's Hermits salvestas loo „Silhouettes“ pärast seda, kui oli seda kuulnud raadiojaamast Armed Forces Radio; nende 1965. aasta versioon tõusis USA edetabelis 5. ja Suurbritannias 3. kohale.
- Doo-wop-grupp the Silhouettes võttis oma nime The Raysi hitilt.
- Sageli öeldakse, et Austraalia ansambel Daddy Cool sai oma nime The Raysi B-poole järgi, kuid ansambli juht Ross Wilson ütleb, et nimi oli neil olemas juba enne, kui ta seda lugu esimest korda kuulis.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
The Rays oli 1955. aasta sügisel Brooklynis loodud vokaalkvartett: eeslaulja Hal Miller, baritonilaulja Harry James ning tenorid Davey „Sugar Lump“ Jones ja Kentucky osariigist Lexingtonist pärit Walter Ford. Jones oli varem laulnud ansamblis Four Fellows, kelle „Soldier Boy“ jõudis 1955. aastal R&B edetabeli esikümnesse. Ansambli esimese singli, mis ilmus 1955. aasta lõpus plaadifirmalt Chess, kirjutasid Bob Crewe ja Frank Slay — autoripaar, kellega grupp tegi koostööd suurema osa oma plaadistamisaastatest. Singel ei müünud.
Tuntuks saamine
1957. aasta kevadel käisid The Rays Philadelphias Cameo proovilaulul, kuid neid ei võetud. Cameo töötaja Slay sõlmis nendega hoopis lepingu XYZ-iga, plaadifirmaga, mida ta koos Crewe'ga alles käivitas. Nende teise XYZ-i singli ühel poolel oli ballaad „Silhouettes“ — väidetavalt tekkis Crewe'l selle idee, kui ta nägi rongiaknast korraks, kuidas üks paar ruloo taga embles — ja B-poolel „Daddy Cool“.
Diskor Hy Lit jäi väidetavalt magama, kui plaat tema plaadimängijal aina uuesti mängis, ja pani selle seejärel eetrisse. Dick Clark mängis seda saates American Bandstand. Tellimused käisid väikesele plaadifirmale üle jõu ning 1957. aasta septembris võttis levitamise üle Cameo — seesama firma, mis oli grupi tagasi lükanud. „Silhouettes“ tõusis Billboardi nii popi- kui ka R&B edetabelis 3. kohale ja seda müüdi üle miljoni eksemplari. See jäi grupi ainsaks hitiks, mis jõudis edetabeli 40 parema hulka.
Muusika ja tuntumad lood
1958. aastal proovis Cameo sama valemit uuesti looga „Triangle“, mis oli hitile väga sarnane, kuid see ei jõudnud edetabelisse ja Cameo loobus grupist. Tagasi XYZ-i juures jõudsid nad edetabelisse veel kaks korda: „Mediterranean Moon“ tõusis 1960. aastal 95. kohale ning Slay Debussy-töötlus „Magic Moon (Clair de Lune)“ 1961. aastal 49. kohale.
B-pool elas grupist kauem. Ansambel The Diamonds tegi 1957. aastal kaverversiooni singli mõlemast poolest, Austraalia ansambel Daddy Cool salvestas loo „Daddy Cool“ 1971. aastal ja 1977. aastal viis Darts selle popurrii osana Suurbritannia edetabelis 6. kohale.
Mis sai edasi
Crewe ja Slay panid XYZ-i 1961. aastal kinni, kuid Crewe jätkas Milleriga salvestamist: 1962. aastal ilmus nime Hal Miller and the Rays all „An Angel Cried“, mille taustal laulis Four Seasons — ansambel, mida Crewe hiljem produtseerima asus. Pärast 1965. aastat ei teinud The Rays enam ühtki salvestust.
Miller juhtis palgatud lauljatega grupi kontserdikoosseise kuni 1980. aastateni ja oli ainus algkoosseisu liige, kes veel laval seisis. Ta suri 2021. aasta oktoobris, kuusteist aastat pärast seda, kui „Silhouettes“ jõudis uuele lavale Four Seasonsist rääkivas jukebox-muusikalis Jersey Boys.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 11.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
