Kuidas alustati

Asutaja Clarence Collinsi jaoks sai ansambel alguse lapsepõlvetuttavate ringis. Tema isa ja Anthony Gourdine’i isa töötasid laevatehases Brooklyn Navy Yard ning nende pered elasid samas elamukvartalis. Collins asutas ansambli Chesters; Gourdine liitus 1957. aastal solistina. Liikmeks sai ka teine lapsepõlvetuttav Ernest Wright. Wright meenutas, kuidas nad laulsid tundide kaupa ilma pillisaateta New Yorgi tänavanurkadel.

Tuntuks saamine

Leping plaadifirmaga End Records tõi kaasa nime Imperials ja 1958. aastal läbimurde looga „Tears on My Pillow“. Diskor Alan Freed andis Gourdine’ile hüüdnime Little Anthony. Tantsulugu „Shimmy, Shimmy, Ko-Ko-Bop“ tõi järgmise hiti, kuid eduhoog rauges. Gourdine lahkus 1961. aastal, et proovida soololaulja- ja näitlejatööd. Teised esinesid Catskillsi kuurortides; tema naastes moodustasid Collins, Wright ja Sammy Strain koos temaga kvarteti, millega algas ansambli järgmine ajajärk.

Muusika ja tuntumad lood

Laulukirjutaja ja produtsent Teddy Randazzo aitas plaadifirmas DCP Records nende kõla ümber kujundada. Anthony hääle haprus kandis nüüd dramaatilist pop-souli: nende 1964. aasta tagasitulekut vedas „I’m on the Outside (Looking In)“, millele järgnesid „Goin’ Out of My Head“ ja „Hurt So Bad“. Kaks viimast jõudsid edetabeli Billboard Hot 100 esikümnesse. Ansambel esines muu hulgas telesaates Ed Sullivan Show ja New Yorgi Copacabanas. 1970. aastate alguses salvestasid nad albumi „On a New Street“, mille produtsendid olid Randazzo ja Thom Bell.

Mis sai edasi

Kvartett ei jäänud samas koosseisus püsima. Wright lahkus 1969., Strain 1972. ja Gourdine 1975. aastal. Collins jätkas Imperialsi tegevust koos Bobby Wade’i ja Harold Jenkinsiga, esinedes Las Vegase baarides ja kruiisilaevadel. Pärast Collinsi lahkumist 1988. aastal sai ansambli nimeks Bobby Wade’s Imperials.

1992. aastal tõi kontsert Madison Square Gardenis Gourdine’i, Collinsi, Wrighti ja Straini taas kokku. Collins meenutas nende esimest proovi: „Tundus, nagu poleks me kunagi lahus olnud.“ Nad hakkasid taas koos esinema ning taasühinenud kvartett salvestas 1996. aastal oma esimese kontsertalbumi. Strain jäi 2004. aastal pensionile ja tema asemele naasis Harold Jenkins. Ansambel võeti 2009. aastal Rock & Roll Hall of Fame’i kuulsuste halli; tunnustuse andis üle Smokey Robinson.

Collins lõpetas 2012. aasta lõpus ansamblis tegutsemise. Samal aastal olid Collins ja Gourdine kohtus ka ansambli nime kasutusõiguse pärast. 2023. aastal liitus ta Gourdine’i, Wrighti, Straini ja algkoosseisu bassilaulja Nate Rogersiga, kui neid tunnustati Atlantic City Walk of Fame’il. Hiljem esines Gourdine koos Johnny Brittiga tuuril Happy Together, mis toimus 2025. aastal.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 15.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada