The Gypsy Queens
Ühes Nice'i restoranis soovis plaadifirma juht koos abikaasaga vaikset õhtusööki nautida, kuid juba teise laulu ajal tantsis naine laual. Tänavatel ja kohvikutes kujunenud bändile tõi plaadilepingu just oskus võõraid hetkega tunnetada.
Viimati eetris · Marrakesh Express
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Marrakesh Express4 korda eetrisviimati
- 2L'Italiano4 korda eetrisviimati
- 3Buona Sera Signorina3 korda eetrisviimati
- 4El Cuarto de Tula2 korda eetrisviimati
- 5I'm Into Something Good2 korda eetrisviimati
- 6Country Roads2 korda eetrisviimati
- 7L'Americano1 kord eetrisviimati
- 8Marina90 päevaga eetris ei olnud
- 9Volare90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Restoranipidaja pani bändile nime, sest kitarridega seltskond meenutas talle ansamblit Gipsy Kings, kuid tema geikohas sobis nimeks Queens paremini kui Kings.
- Tänavamuusikutena kandsid nad ülikondi osalt selleks, et politsei neid minema ajamise asemel pigem kuulaks.
Esitaja lugu
Ansambel The Gypsy Queens sai alguse Didier „Didi“ Casnati vajadusest üüriraha teenida. Kui Itaalia muusik tuli 2000. aastal Nice'i õigusteadust õppima, teenis ta tänaval lauldes umbes kaheksa eurot päevas. Seejärel palus ta kogenumal tänavamuusikul Philip Jonesil endaga liituda; pärast kolme laulu harjutamist teenisid nad ühe päevaga 100 eurot. Jutt levis ja duost sai peagi seitsmeliikmeline koosseis. Casnati leppis kokku esinemised, tegi veebilehe, nõudis ülikondade kandmist ja kinnistas lõpuks viieliikmelise koosseisu. Kui tegevus 2007. aasta paiku professionaalsemaks muutus, Jones lahkus; Casnati on algkoosseisu ainus allesjäänud liige.
Tänaval saadud õppetunnid kujundasid bändile omase tööviisi. Nad esinesid kohvikutes, restoranides ja avalikus ruumis, sageli ilma ettevalmistatud lauluvalikuta, ning muutsid publiku näoilmete järgi esinemise suunda. Casnati nimetas ennast elava muusika DJ-ks ning seostas selle vaistu otseselt tänavamuusikuna veedetud aastatega. Nende repertuaar ulatus vanemast popist ja rokist ladinamuusika ning kerge levimuusika klassikani — nii sündis igal õhtul vestlus nendega, kes parajasti nende ees seisid.
Otsustavaks paigaks sai Nice'is asuv La Petite Maison. Nick Raphael, kellest sai hiljem taaselustatud London Recordsi juht, saabus koos abikaasaga vaiksele õhtusöögile; Casnati meenutuse järgi tantsis naine teise laulu ajal laual. Kohal oli ka Bono, kes vahetas lauljaga nalju. Raphael nägi bändi, kes oskas publikut lugeda, ja sõlmis nendega 2012. aastal Universal Musicu plaadilepingu. Larry Klein produtseeris Los Angeleses nende omanimelise debüütalbumi, mille külaliste seas olid Madeleine Peyroux, Booker T. Jones ja Graham Nash. Album jõudis Ühendkuningriigi albumiedetabelis 46. kohale ning endine tänavabänd esines hiljem Glastonbury laval.
Plaadistamine ei tõrjunud kõrvale nende tööd eraüritustel. 2010. aastatel jätkas ansambel esinemist pidustustel ja rahvusvahelistel üritustel, samal ajal kui koosseis Casnati ümber vahetus. Teine album „Lost in the Music“ ilmus 2014. aastal. 2023. aasta novembris, ligi kümme aastat hiljem, ilmus „Reminiscing with Friends“, mille produtsent oli taas Klein. Stuudiokoosseisu kuulusid trummar James Gadson, saksofonist Kirk Whalum, kitarrist Dean Parks ja laulja Lulu; praeguses viieliikmelises koosseisus on Casnati kõrval Liam Hornsby, Tyler Gasek, Joan Chavez ja Geronimo Ribas. Rohkem kui kakskümmend aastat pärast Nice'i päeva, mil kolm harjutatud laulu nende päevateenistust muutsid, valib Casnati endiselt publikule järgmise loo.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
