Kuidas alustati

Nende kõla kasvas välja pere elatusallikast. Isa Ike Everly oli Kentucky pöidlaga sõrmitsemise stiilis kitarrist ning Don ja Phil lõid Ike'i ja ema Margaretiga kaasa Iowa raadiosaadetes. Pärast pere kolimist 1953. aastal Knoxville'i esinesid nad iga päev kahes raadiosaates. Ike võttis ühendust Chet Atkinsiga, kes julgustas vendi, ning Kitty Wells salvestas Doni loo „Thou Shalt Not Steal“. Pereansambli asemele tulid kaks teismelist, kes proovisid Nashville'is õnne.

Tuntuks saamine

Plaadifirmad ütlesid neile kaks aastat enamasti ära. Cadence Records sõlmis nendega 1957. aasta alguses lepingu ning „Bye Bye Love“ müüs üle kahe miljoni eksemplari. Felice ja Boudleaux Bryanti laulud andsid vendadele ideaalse väljendusviisi: teismeliste ärevust kandsid tihe harmoonia ja sünkoobiga kitarrirütm. „Wake Up Little Susie“ ja „All I Have to Do Is Dream“ tegid selle koosluse kohe äratuntavaks, lahutamata kantrit rock'n'roll'ist.

Muusika ja tuntumad lood

Oluline mõju ei sündinud lihtsalt sellest, et üks vend laulis teisest kõrgemalt. Nende ühtne fraseerimine ja samast perest pärit tämber panid harmoonia kõlama nagu üks mõte kahes meloodialiinis. Don ütles: „Vennad laulavad teisiti. Meie laulame ühe inimesena.“ Selle kõla ümber seadsid nad Ike'i Kentucky kitarripärandi, rock'n'roll'i rõhulise tagarütmi ja noorest armastusest kõnelevad sõnad. Tulemusest sai eeskuju hilisematele lauljapaaridele ja harmooniale toetuvatele ansamblitele.

Edu ja tunnustus

1957.–1962. aastal kuulus The Everly Brothers popmuusika enim müünud esinejate hulka ning oli Nashville'i esimene püsivalt edukas rock'n'roll'i eksportartist. Nende saavutus ei piirdunud hittide arvuga: nad viisid kantri vendade dueti traditsiooni uue teismeliste publikuni, kaotamata selle juuri. Pärast Warner Brosi juurde siirdumist 1960. aastal lõikas 1961. aasta tüli mänedžeri ja kirjastaja Wesley Rose'iga nad ära Bryanti abielupaari lauludest ning aitas kaasa nende müügiedu langusele. 1986. aastal valiti nad Rock and Roll Hall of Fame'i esimesse vastuvõetute rühma ning 2001. aastal Country Music Hall of Fame'i.

Mis sai edasi

1973. aastaks olid aastatepikkune reisimine ja koos töötamine vennad ära kurnanud. Lahkuminek sai avalikuks 1973. aasta juulis Knott’s Berry Farmis, kui Phil lahkus lavalt ja kogu etteaste varises publiku silme all kokku. Nad olid kümme aastat lahus, kuni sõbrad aitasid nad 1983. aastal Londoni Royal Albert Halli taasühinemiseks kokku tuua; kontserdid jätkusid 2005. aastani. Phil suri 2014. ja Don 2021. aastal. 23. septembri taasühinemiskontserdil alustas Don ootamatult lugu „Baby What You Want Me to Do“ ning Phil ja ansambel tulid temaga kaasa.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada