The Easybeats
Viis noort sisserändajat ei leidnud üksteist muusikaakadeemiast, vaid Sydney lääneosas asuva hosteli pesumajast. Sellest juhuslikust kohtumisest sündis The Easybeats, esimene Austraalia rokkansambel, kes lõi rahvusvaheliselt läbi.
Viimati eetris · Friday on My Mind
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Friday on My Mind3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Fleet sai hüüdnime „Snowy“, sest tema juuksed olid süsimustad.
- Enne kui ansambel valis nimeks The Easybeats, pakkus Harry Vanda välja nime The Starfighters.
- David Bowie oli üks artiste, kes salvestas hiljem loost „Friday on My Mind“ oma versiooni.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Asutajaliikmed olid saabunud Austraaliasse Inglismaalt, Šotimaalt ja Hollandist ning kohtusid Villawoodi Westbridge'i sisserändajate hostelis. 1964. aastaks harjutasid nad juba basskitarrist Dick Diamonde'i pere garaažis, esinesid regulaarselt ning neil oli leping Albert Productionsiga. Liverpoolis sündinud trummar Gordon „Snowy“ Fleet tundis Merseybeati omast käest ja suunas Shadowsi stiilis ansambli rütmibluusi poole. 1966. aastal meenutas ta üksildust, mis oli toonud ta tagasi muusika juurde: „Ma ei tundnud kedagi ja mõne nädalaga said neist ainsad tõelised sõbrad, kes mul olid.“ Ülejäänud neli olid laulja Stevie Wright, kitarristid George Young ja Harry Vanda ning Diamonde.
Tuntuks saamine
Erinevalt paljudest kohalikest biitansamblitest tugines The Easybeats suuresti oma loomingule. Wrighti ja Youngi kirjutatud laulud käivitasid kodumaal „Easyfever“ nime saanud vaimustuse; hittide hulka kuulusid „She's So Fine“ ja „Sorry“. Ansambel kolis 1966. aastal Londonisse, kus Vandast ja Youngist sai keskne laulukirjutajate paar. Produtsent Shel Talmy salvestas nendega IBC Studios loo „Friday on My Mind“. Loo rahutu kulgemine argipäevade frustratsioonist nädalavahetuse vabanemistundeni viis ansambli Austraalias kuueks nädalaks edetabeli esikohale ja Suurbritannias kuuendale kohale.
Muusika ja tuntumad lood
Ansambli karjäär jaguneb kaheks kõnekaks pooleks. Varased plaadid pakkusid otsekohest ja pulbitsevat biitpoppi; Londonis muutus looming keerukamaks ja teravamaks ning näitas suunda meloodilise roki poole, mida Vanda ja Young hiljem teistele artistidele edasi arendasid. See areng tekitas pingeid ka ansamblis. Fleet lahkus 1967. aastal, et veeta rohkem aega perega, ning laulukirjutajate paar keskendus üha enam ansamblivälistele projektidele. The Easybeats ei suutnud rahvusvahelist läbimurret korrata ning pärast viimast Austraalia turneed läks ansambel 1969. aastal laiali. Algkoosseis ühines 1986. aasta lõpus korraks taas, et anda Austraalia pealinnu hõlmanud turnee.
Edu ja tunnustus
Viiest aastast piisas, et tõsta Austraalia omamaise roki ambitsioonid uuele tasemele. 2001. aastal nimetas APRA kokku kutsutud sajast muusikaelu esindajast koosnev žürii „Friday on My Mind“ eelnenud seitsmekümne viie aasta parimaks ja tähenduslikumaks Austraalia lauluks. Neli aastat hiljem võeti The Easybeats ARIA kuulsuste halli.
Mis sai edasi
Muusikute mõju ulatus ansamblist kaugemale. Vanda ja Young kirjutasid laule ja produtseerisid sellistele artistidele nagu John Paul Young ja AC/DC, nende enda koostöö jätkus aga nime all Flash and the Pan. Pärast Fleeti surma oli 2025. aasta veebruariks Harry Vanda asutajatest ainsana elus. Ta meenutas Fleeti nii The Easybeatsi jaoks õige trummarina kui ka bändikaaslasena, kes ajas kõiki naerma.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga26 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
