The Doors
The Doorsi rokkmuusika toetus luuletaja häälele ja klahvpillimängija vasakule käele. Kui Jim Morrison laulis, võis Ray Manzarek mängida korraga nii orelimeloodiaid kui ka bassipartiid.
Viimati eetris · Light My Fire
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Light My Fire1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kui The Doors võeti 1993. aastal Rock and Roll Hall of Fame’i liikmeks, laulis kolme elus olnud liikmega koos Pearl Jami Eddie Vedder.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ray Manzarek oli lõpetanud UCLA filmikooli ja mõtles, mida edasi teha, kui kohtas 1965. aasta suvel Venice Beachil Jim Morrisoni. Õpingute ajast tundsid nad teineteist juba. Hiljem meenutas Manzarek: „Nüüd pidime midagi tegema.“ Morrison oli kirjutanud laule ja luulet ning Manzarek tahtis temaga koos muusikat teha.
Ansambel sai nime Aldous Huxley teose „The Doors of Perception“ järgi. Kitarrist Robby Krieger ja trummar John Densmore olid juba enne ansambliga liitumist koos mänginud. Krieger tõi kaasa flamenkomõjutused, Densmore džässitunnetuse, Manzareki klahvpillimäng lähtus aga bluusist ja klassikalisest muusikast. Morrison liitus ilma professionaalse muusikakogemuseta.
Tuntuks saamine
Regulaarsed esinemised klubis Whisky a Go Go tõid neid kuulama Elektra asutaja Jac Holzmani, kes sõlmis ansambliga plaadilepingu. Debüütalbum „The Doors“ ilmus 1967. aasta jaanuaris. Peamiselt Kriegeri kirjutatud „Light My Fire“ näitas, kui suure osa ansambli eripärast lõid pillimehed: pikad soolod andsid kitarrile ja klahvpillidele ruumi kuulajate tähelepanu hoida ka ilma lauljata.
Muusika ja tuntumad lood
Morrison kirjutas seksist, vägivallast, vabadusest ja vaimsusest ning astus korduvalt vastu tsensuurile ja võimudele. Tema ümber suutsid muusikud liikuda barokse artroki, džässimõjulise popmuusika ja bluusi vahel. Kõik kolm pillimeest kirjutasid ka laule. Kvarteti teine album ilmus enne 1967. aasta lõppu ning salvestamine jätkus järgnevatel aastatel. Ansambli kuues stuudioalbum Morrisoniga, „L.A. Woman“, ilmus 1971. aastal.
Mis sai edasi
Morrison suri 1971. aastal Pariisis 27-aastasena. Albumitel „Other Voices“ ja „Full Circle“ võtsid laulmise üle Manzarek ja Krieger, kuid trio läks 1973. aastal laiali. 1978. aastal pöördusid elus olnud muusikud tagasi Morrisoni salvestatud luule juurde ning lõid tema häälele albumi „An American Prayer“ jaoks uue saate.
Hilisemad katsed ansambli nime all taas lavale tulla tekitasid muusikute vahel lahkhelisid. Densmore ja Morrisoni pärandi esindajad vaidlustasid edukalt Manzareki ja Kriegeri õiguse kasutada seda nime projektis, milles laulis Ian Astbury. Lõpuks tuuritas projekt nime Manzarek–Krieger all. Manzarek ja Krieger andsid oma viimase ühise kontserdi 2012. aasta oktoobris; Manzarek suri 2013. aasta mais. 2025. aastal salvestasid Densmore ja Krieger koos Playing For Change’i ning kaheksa riigi muusikutega uue esituse loost „Riders on the Storm“, kasutades selles Morrisoni salvestatud häält.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
