The Doobie Brothers
The Doobie Brothers ei jäänud püsima üheainsa kõla külge klammerdudes. 1975. aasta tervisekriis avas ukse Michael McDonaldile ning California baaribänd kujundas sunnitud liikmevahetusest oma teise muusikalise identiteedi.
Viimati eetris · Listen To The Music
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Listen To The Music3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Üks sõber pakkus nime, sest noored muusikud olid tuntud marihuaana suitsetamise poolest; nad arvasid, et vahetavad selle hiljem välja, kuid ei teinud seda kunagi.
- John McFee liitus 1979. aastal ja kasutab enda kohta endiselt naljatledes nimetust „uus mees“, ehkki ta mängib bändis kitarri, mandoliini, bandžot, viiulit, tšellot ja pedaalteraskitarri.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Tom Johnston jõudis 1969. aastal San Josesse ja tutvus trummar John Hartmaniga ansambli Moby Grape endise liikme Skip Spence'i kaudu. Patrick Simmons liitus pärast seda, kui Johnston ja Hartman olid kuulnud tema akustilist etteastet; koos basskitarrist Dave Shogreniga sai neist 1970. aastal The Doobie Brothers. Bänd kogus kogemusi Põhja-California klubides, muu hulgas mootorratturite kogunemispaikades. Johnston meenutas neid kitsaid aastaid 2019. aastal soojalt: „Me mängisime kõikjal, kus vähegi sai.“ Johnstoni R&B-st kantud rütmikitarr ja Simmonsi sõrmitsetud akustiline kitarr moodustasid bändi kaks teineteist täiendavat telge; neid raamisid tihedad vokaalharmooniad ja peagi ka kahe trummari jõuline kõlapilt.
Tuntuks saamine
Pärast demo kuulamist ja bändi laval nägemist sõlmis Warner Bros. nendega lepingu, kuid 1971. aasta debüüt jäi suurema mõjuta. Produtsent Ted Templeman aitas kujundada järgmise koosseisu: basskitarrist Tiran Porter ja teine trummar Michael Hossack. 1972. aastal järgnes „Toulouse Street“ ning „Listen to the Music“ viis nende lavadel karastunud energia üleriigilise publikuni. „The Captain and Me“ viis läbimurde veel kaugemale.
Muusika ja tuntumad lood
Varastel plaatidel segunesid kitarribugi, kantri, bluus, R&B ja akustilised värvid. Simmonsi „Black Water“ näitas, kui kaugele võis jõuda bändi vaiksem pool. 1975. aastal sundis veritsev haavand Johnstoni tuurilt kõrvale jääma. Kitarrist Jeff Baxter soovitas Michael McDonaldit, kelle klahvpillimäng, soulilik fraseerimine ja laululooming ei piirdunud laulja asendamisega, vaid nihutasid bändi muusikalist raskuskeset. „Takin’ It to the Streets“ kuulutas uut tasakaalu ning „What a Fool Believes“ tegi pehmema kõlaga koosseisu äriliselt sama edukaks kui esimene koosseis.
Edu ja tunnustus
Kahe väga erineva koosseisuga jõudis bänd USA singliedetabeli tippu: „Black Water“ 1975. aastal ja „What a Fool Believes“ 1979. aastal. Viimane võitis ka Grammy auhinnad aasta salvestise ja aasta laulu kategoorias. Bänd valiti 2020. aastal Rock & Roll Hall of Fame'i liikmeks, tunnustusena avarale identiteedile, millesse mahtusid nii Johnstoni jõulised gruuvid kui ka McDonaldi lihvitud soul.
Mis sai edasi
Pärast 1982. aasta hüvastijätutuuri ja laialiminekut kutsus trummar Keith Knudsen endised liikmed 1987. aastal kokku Vietnami veteranide toetuskontserdile. Johnstoni sõnul rahastasid uut algust veel kolmteist kontserti; bänd jätkas tuuritamist. McDonald liitus ametlikult taas 2019. aastal ja juubelituur algas 2021. aastal. 2025. aasta album „Walk This Road“ oli bändi 54-aastases ajaloos esimene The Doobie Brothersi plaat, millel olid korraga Johnstoni, Simmonsi ja McDonaldi kirjutatud laulud, ning samal aastal võeti kõik kolm Songwriters Hall of Fame'i liikmeks. 2026. aasta maiks olid neli kauaaegset põhiliiget endiselt koos ja valmistusid suvetuuriks Santanaga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
