The Detroit Spinners
Motown hoidis Spinnersit enda lähedal: ansambli liikmed töötasid plaadifirma saadetiste osakonnas ja olid teiste artistide saatjad, kuid oma parimaid lugusid andis Motown neile harva. Kui nad lõpuks lahkusid, kuulis produtsent Thom Bell nende omavahel põimuvates häältes seda, mis plaadifirmal oli märkamata jäänud, ning ansambel aitas kujundada 1970. aastate Philadelphia souli.
Viimati eetris · Working My Way Back To You
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Working My Way Back To You4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Suurbritannia plaadiväljaannetel kasutati nime The Detroit Spinners ja vahel The Motown Spinners, et eristada ansamblit Liverpooli folgirühmast, mille nimi oli juba Spinners.
- Motowni aastatel esitas ansambel pikkades parukates ja võltskitarridega koomilist kaverikava nime all „The Brown Beatles“.
- 2023. aastal annetas ansambel Detroiti Motowni muuseumile 375 lavakostüümi.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ansambel sai alguse 1954. aastal Detroiti lähistel, kus koolisõbrad laulsid koridorides, parkides ja tänavanurkadel. Bariton Henry Fambrough meenutas: „Hääled valisid meie eest. Kui me koos laulsime, teadsime lihtsalt, et nii on õige.“ 1961. aastaks kandsid nad nime Spinners, mis oli võetud pilkupüüdvate autorataste ilukilpidelt, ning Harvey Fuqua oli sõlminud nendega lepingu plaadifirmas Tri-Phi Records. Nende debüütsingel „That’s What Girls Are Made For“ jõudis R&B edetabeli 5 parema hulka ning trumme mängis sellel noor Marvin Gaye.
Tuntuks saamine
Motown omandas ansambli koos Fuqua plaadifirmaga, kuid Spinners veetis suure osa 1960. aastatest Motowni staaride varjus. Nad töötasid autojuhtide ja tuurikorraldajatena, pakkisid plaate ning lihvisid samal ajal oma harmooniaid. Pärast pikka ootust said nad lõpuks loo „It’s a Shame“, mille kaasautor ja produtsent oli Stevie Wonder; 1970. aasta singel jõudis USA popedetabelis 14. kohale. 1972. aastal siirdusid nad Aretha Franklini julgustusel Atlanticusse. G.C. Cameron jäi Motowni, Philippé Wynne liitus ansambliga ning produtsent Thom Bell valis Spinnersi, sest ansambli hääled olid talle kümme aastat varem Philadelphia Uptown Theateris meelde jäänud.
Muusika ja tuntumad lood
Bell ehitas seaded üles lauljate häältele, mitte ei surunud lauljaid olemasoleva materjali raamidesse. Bobbie Smithi soe ja vaoshoitud tenor vastas Wynne’i tungivamatele improvisatsioonidele, samal ajal kui Fambrough ja bassilaulja Pervis Jackson andsid kõlale sügavust. Keelpillid, täpne rütmikitarr ja mitu solisti muutsid Spinnersi salvestised külluslikuks, ilma et nende haavatavus oleks kadunud. „I’ll Be Around“ jõudis 1972. aastal kolmandale kohale; koos Dionne Warwickiga salvestatud „Then Came You“ sai 1974. aastal mõlema esitaja esimeseks USA esikohasingliks.
Edu ja tunnustus
1977. aastal lahkus Wynne ning uueks esitenoriks sai John Edwards. Pärast lühikest mõõnaperioodi ja Belli lahkumist pöördus see koosseis disko ning popurriideks seatud vanade lugude poole. 1979. aastal ühendasid nad lood „Working My Way Back to You“ ja „Forgive Me, Girl“; popurriist sai ansambli järjekordne USA edetabeli 5 parema hulka jõudnud hitt ning nime Detroit Spinners all ka Suurbritannia esinumber.
Mis sai edasi
Tunnustus kestis kauem kui ükski klassikaline koosseis: ansambel sai kuus Grammy nominatsiooni, tähe Hollywood Walk of Fame’il ning võeti 2023. aastal Rock & Roll Hall of Fame’i liikmeks. Fambrough lõpetas sama aasta aprillis tuuritamise; ansambel jätkas asenduslauljatega. Novembris osales Fambrough vastuvõtutseremoonial justkui kõigi puuduvate asutajate eest ning suri 7. veebruaril 2024. Temaga lahkus Spinnersi algkoosseisu viimane veel elanud liige, peaaegu seitsekümmend aastat pärast seda, kui koolisõbrad olid esimest korda oma hääled kokku sobitanud.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
