Kuidas alustati

The Corrs asutati 1990. aastal Dundalkis ja õed-vennad leidsid laval igaüks vaistlikult oma koha: Andrea laulis ja mängis tinavilet, Sharon viiulit, Caroline trumme ja bodhrán’i ning Jim kitarri ja klahvpille. Otsustavaks sai pereringist väljastpoolt tulnud John Hughes. Kui ta aitas filmile „The Commitments“ osatäitjaid valida, lubas ta Jimil õed kaasa võtta; näitlejate valimise eest vastutanud Ros Hubbard soovitas tal ansamblile mänedžeriks hakata, sest õdedel-vendadel oli tähesära. Hughes võttis soovitust kuulda ning Bill Whelan tegi demod, mis avasid neile tee Ameerikasse.

Tuntuks saamine

Seejärel läks Hughes kutsumata New Yorgi stuudiosse, kus David Foster töötas Michael Jacksoni produtsendina, ning korraldas nii, et õed-vennad kuulda võeti. Fosteri lihvitud produktsioon aitas kujundada 1995. aastal ilmunud debüütalbumit „Forgiven, Not Forgotten“, ent Ühendkuningriigi publikuni jõudmine võttis kauem. 1997. aastal ilmunud järgmine album „Talk on Corners“ sisenes Ühendkuningriigi edetabelisse esmalt seitsmendal kohal ning jõudis 35. edetabelinädalal esikohale. Tipus püsis see kokku kümme nädalat ning sellest sai Ühendkuningriigi 1998. aasta enimmüüdud album: samal aastal osteti seda 1.61 miljonit eksemplari.

Muusika ja tuntumad lood

The Corrsi kõla polnud kunagi lihtsalt popile lisatud iiri kaunistus. Nende vanemad olid muusikud ning Caroline meenutas, et kodune muusika oli lastesse tasapisi imbunud. Teismeeas õppis ta omal käel bodhrán’i mängima; kõik neli võtsid pärimuspillid selgeks ning põimisid selle muusikakeele neile meeldiva roki ja popiga. Tulemuses kohtusid Sharoni viiul ja Andrea vile, Caroline’i moodne trummirütm, Jimi klahvpillid ja kitarrid ning õdede-vendade tihedad harmooniad. Laval mahtusid pillidel mängitud iiri tantsuviisid kompaktse ülesehitusega poplaulude kõrvale, ilma et pärimus või pop oleks pidanud teesklema midagi muud.

Edu ja tunnustus

2000. aastaks tõi „In Blue“ neile Ühendkuningriigis teise esikohaalbumi ning ansambli albumeid müüdi kogu maailmas lõpuks üle 40 miljoni. Laia kõlapinnaga kaasnesid 2001. aastal kaks Grammy nominatsiooni, kuid edu ei muutnud ansambli tuuma: neli õde-venda, igaühel kindel roll pillimängijana, mitte nimetu taustabändi saatel esinev solist.

Mis sai edasi

See kooslus tegi 2006. aastal pausi, kui liikmed pühendusid peredele ja soolotööle. 2015. aasta taasühinemine tõi albumi „White Light“ ja Euroopa turnee; kaks aastat hiljem loobus „Jupiter Calling“ teadlikult nende tippaja pingest ja lihvitud kõlast. Royal Albert Halli naastes ütles Andrea, et tundis end nii, nagu vaataks tagasi teisele inimesele, kuigi tegu oli ikka nendesamade inimestega samas ansamblis. Produtsent T Bone Burnett lasi neil salvestada suuresti üheskoos ja otse mängides; kui ta kuulis teisel nädalal lugu „Song of Solomon“, palus ta neil seda enam mitte mängida, sest ei tahtnud, et ansambel pala liiga hästi selgeks õpiks. Hiljem läks ansambel taas tuurile: 2024. aastal toimusid areenikontserdid Ühendkuningriigis ja Iirimaal ning 2025. aasta suvel kontserdid Iirimaal, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Hispaanias.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 08.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada