Kuidas alustati

Richard ja Karen Carpenter kasvasid üles New Havenis, enne kui nende pere kolis 1963. aastal Downey linna Californias. Karen valis oma pilliks trummid, Richard aga lähtus klaverit mängides ja seadeid tehes klassika- ning džässitunnetusest. Pärast mitut varasemat koosseisu jätkasid nad nime all Carpenters ja sõlmisid 22. aprillil 1969 lepingu A&M-iga. Nende debüütalbum „Offering“ ühendas Richardi peensusteni lihvitud produktsiooni Kareni vahetu althäälega; uue seade saanud „Ticket to Ride“ jõudis Ameerika Ühendriikides 54. kohale.

Tuntuks saamine

Otsustav proovikivi tuli siis, kui A&M-i kaasasutaja Herb Alpert soovitas Burt Bacharachi ja Hal Davidi laulu „(They Long to Be) Close to You“. Richard lõi Wurlitzeri klaveril aeglase svingiva rütmi ja loole lõpu, mille neljahäälne harmoonia paisus pealesalvestamise abil kaheteistkümneks hääleks. Ta naljatas hiljem, et pole solist, kuid taustalauljana on ta kuradima hea. Singel tõusis 25. juulil 1970 edetabeli 1. kohale ja püsis seal neli nädalat. Sellest algas katkematu kuueaastane jada, mille jooksul jõudsid nende singlid Ameerikas 20 parema hulka.

Muusika ja tuntumad lood

Richard valis lood, seadis ja produtseeris neid, mängis klahvpille ning pani kokku taustavokaalid; Karen laulis vahetult, justkui kuulajaga vesteldes, ning istus taas trummide taha. Selline tööjaotus võimaldas neil liikuda nukratest ballaadidest loo „Please Mr. Postman“ helge rütmini, ilma et nende oma käekiri oleks kadunud. 1977. aasta album „Passage“ avardas kõlapilti: „Calling Occupants of Interplanetary Craft“ kasvas orkestraalseks vaatemänguks, „Sweet, Sweet Smile“ aga viis nad Ameerika kantriedetabeli esikümnesse.

Edu ja tunnustus

1971. aasta Grammy auhinnagalal võitsid nad parima uue artisti tiitli ja parima kaasaegse vokaalesituse auhinna duo, rühma või koori kategoorias; 1972. aastal lisandus kolmas Grammy. Aastatel 1971–1975 andsid nad üle 800 kontserdi. 1975. aastaks oli Kareni anorexia nervosa tõttu tulnud tuure tühistada, Richardi sõltuvus arsti määratud unerohust aga lõpetas 1978. aastal nende kontserditegevuse. Richard läks 1979. aasta jaanuaris võõrutusravile; pausi ajal salvestas Karen Phil Ramone'iga sooloalbumi, kuid see jäeti avaldamata.

Mis sai edasi

1981. aastal naasis duo albumiga „Made in America“; sellelt pärines „Touch Me When We’re Dancing“, nende viimane Ameerika edetabeli 20 parema sekka jõudnud singel. Karen suri anorexia nervosa tüsistustesse 4. veebruaril 1983, olles 32-aastane. Richard ei püüdnud teda kunagi asendada: tema sõnul oli tal varem töökaaslaseks Karen ja sellega oli kõik öeldud. Nende maine muutus aja jooksul. 1994. aasta tribuutalbum „If I Were a Carpenter“ viis nende laulud alternatiivrokiesitajateni, kelle seas olid Sonic Youth, Shonen Knife ja the Cranberries. 2018. aastal kirjutas Richard uusi orkestripartiisid ning juhatas Abbey Roadil orkestrit Royal Philharmonic Orchestra, mis saatis Kareni originaalsalvestisi.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada