The Brian Setzer Orchestra
Brian Setzer andis 17-liikmelise vastuse küsimusele, mille jaoks plaaditööstus turgu ei näinud: mis juhtuks, kui rockabilly-kitarr juhiks täiemõõdulist svingorkestrit? Pärast kaht müügieduta albumit tõid kolmanda albumi salvestised 1999. aasta auhinnatseremoonial kaks Grammyt.
Viimati eetris · Gettin' In The Mood
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Mack The Knife4 korda eetrisviimati
- 2Gimme Some Rhythm Daddy3 korda eetrisviimati
- 3Gettin' In The Mood2 korda eetrisviimati
- 4Rumble In Brighton2 korda eetrisviimati
- 5Jump, Jive An' Wail1 kord eetrisviimati
- 6Crazy Little Thing Called Love1 kord eetrisviimati
- 7(The Legend Of) Johnny Kool90 päevaga eetris ei olnud
- 8Americano90 päevaga eetris ei olnud
- 9Hoodoo Voodoo Doll90 päevaga eetris ei olnud
- 10The Footloose Doll90 päevaga eetris ei olnud
- 11The House Is Rockin'90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 2017. aasta kontsertidel alustas Setzer täiskoosseisus bigbändiga, vähendas keset kontserti koosseisu neljaliikmeliseks rockabilly-ansambliks ning muutis selle väiksema osa kava õhtust õhtusse.
Esitaja lugu
Setzer meenutas hiljem, et kujutles oma Stray Catsi kitarri Doc Severinseni tele-bigbändi ees, enne kui teadis, et selline koosseis vajab kirjapandud partituure. Manhattani džässiklubid ja pungiklubid kuulusid tema jaoks samasse maailma. Tema sõnul otsis ta ikka ja jälle suurepärast muusikat, mida polnud veel tehtud või vähemalt mitte nii, nagu tema seda kuulis.
1992. aastaks oli mõttel ka praktiline tugi: paari maja kaugusel elanud saksofonist kutsus Setzeri puhkpillimängijatega musitseerima, pani tema ette noodid ja avastas, et rokkkitarrist oskab nooti lugeda. The Brian Setzer Orchestra kasvas 17-liikmeliseks ansambliks; muusikajuhina tegutses saksofonist Michael Acosta ning seadete tegijate seas oli trombonist Mark Jones. 1994. aastal ilmunud omanimelisel debüütalbumil liikus Setzeri elektrikitarr taustalt esiplaanile, seades rockabilly teravuse vastamisi suure vaskpillirühma kõlaga.
Nii suure koosseisuga oli müügiedu raske saavutada: 1994. aasta debüütalbum ja 1996. aasta „Guitar Slinger“ ei müünud hästi, mistõttu kasvatas ansambel tuntust kontsertidega, mitte raadio kiire toel. Ka Setzer ise kasvas rolli sisse: 1998. aastaks oli ta kaasseadnud rohkem kui poole albumist „The Dirty Boogie“ ning nimetas täielike partituuride kirjutamist kõrgliiga tööks. Orkestrist ei saanud lihtsalt saateansamblit: Setzer kirjutas selle kõla ise valmis.
Läbimurde tõi album „The Dirty Boogie“ 1998. aastal, mil svingtants levis Californiast kaugemale ja orkester eristus väiksematest uue svingilaine ansamblitest täiemõõdulise bigbändina. 1999. aasta Grammy auhindade jagamisel võitis „Jump Jive An' Wail“ vokaaliga duo või ansambli popesituse kategoorias, „Sleepwalk“ aga instrumentaalse popesituse kategoorias. Sama album jõudis lõpuks laia publikuni ja näitas ühtlasi ansambli põhivõtet kahel kujul: Setzer laulis vaskpillide saatel ning lasi seejärel kitarril meloodiat kanda.
Jõulumuusikast kasvas orkestri teine pikk töösuund. Setzer pidas selle alguseks oma hoogsat töötlust loost „Jingle Bells“ filmile „Jingle All the Way“; raadiotes saadud vastukaja viis 2002. aasta albumini „Boogie Woogie Christmas“ ja iga-aastaste jõulutuurideni. 2017. aastal tähistas ansambel 25 aasta täitumist. 2019. aastaks planeeritud 16. iga-aastase tuuri kavas oli üle 20 linna, kuid raske tinnitus sundis selle enne Minneapolise avaõhtut ära jätma.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
