Kuidas alustati

Viis naistest koosneva 2 Tone'i ansambli Bodysnatchers endist liiget kutsusid bassimängijaks Lesley Shone'i ja lauljaks Jennie Matthiase ning andsid 1980. aasta jõulupühal oma esimese kontserdi, enne kui valisid nime. 1981. aasta intervjuus kirjeldas Matthias üleminekut lihtsalt: „The Belle Stars tekkis ansamblist Bodysnatchers.“ Tulevane nimi leiti ühe vana 1950. aastate plaadi etiketilt; avastus, et Belle Starr oli naiskauboi, kujundas ka ansambli visuaalset kuvandit.

Tuntuks saamine

Kolm esimest omaloomingulist singlit ei viinud ansamblit edetabelisse, mistõttu liikmed muutsid taktikat. Nende versioonid lugudest „Iko Iko“ ja „The Clapping Song“ jõudsid 1982. aastal Suurbritannias 35. ja 11. kohale. Barker selgitas valikut intervjuus: „Tahtsime singli edetabelisse saada. See toimis — inimesed tunnevad meid.“ Eesmärk oli võita oma loomingule kuulajaid. Enne järgmist singlit nimetas ta seda „tõeliseks rokilooks, kõvaks palaks“; „Sign of the Times“ püsis seejärel Suurbritannia edetabelis üksteist nädalat ja tõusis kolmandale kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Seitsmeliikmeline koosseis kujundas ansambli kõlapildi: Matthiase käheda hääle taga kõlasid kaks kitarri, bass, trummid, klahvpillid ja kaks saksofoni ning laulsid ansambli eri liikmed. Ska'st lähtunud muusika avardus new wave'i popi, funki ja tantsumuusika suunas. 1983. aasta albumil „The Belle Stars“ olid kõrvuti omalooming ja vanem materjal ning album jõudis Suurbritannias 15. kohale; ka sellele järgnenud omaloominguline „Sweet Memory“ jõudis Top 40 sekka.

Edu ja tunnustus

Ansambel saatis aastatel 1982–1983 Suurbritannia Top 40 edetabelisse neli singlit, kuid seitsmeliikmeline koosseis lagunes 1984. aastal enne teise albumi ilmumist. Owen, Joyce ja Shone jätkasid triona 1986. aastani. New Yorgis salvestasid nad veel ühe albumi, kuid sellest ilmus ainult singel „World Domination“; see sai USA tantsuedetabelis menukaks, album ise aga jäi kuulmata.

Mis sai edasi

Loo kummalisim pööre saabus pärast ansambli tegevuse lõppu. Nende 1982. aasta salvestus loost „Iko Iko“ kõlas 1988. aasta filmis „Rain Man“ ning tõusis 1989. aastal Ameerika Ühendriikides 14. kohale. Matthias tutvustas seda Ameerikas ja ütles hiljem, et liikmed olid tänulikud, kuigi ta ei nimetaks seda tohutuks eduks. Mahajäetud teise albumi kolm lugu jõudsid avalikkuse ette 2019. aasta karbikogumikus. 2020. aastal salvestas Matthias orkestriseades versioonid nii loost „Iko Iko“ kui ka loost „Sign of the Times“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada