Kuidas alustati

1981. aastal lõid Hoffs ning õed Vicki ja Debbi Peterson ansambli, mille esimene nimi oli The Bangs. Nad asutasid plaadifirma Downkiddie Records ja andsid ise välja singli „Getting Out of Hand“. Seejärel liitus nendega viieloolise lühialbumi tegemiseks bassimängija Annette Zilinskas. Ansambel kuulus Los Angelese Paisley Undergroundi ringkonda, kus 1960. aastate folkrokk põimus punkajastu isetegemise vaimuga. 1983. aastal tuli Zilinskase asemele Michael Steele ja nii kujunes koosseis, millega valmisid ansambli suurimad hitid.

Tuntuks saamine

Columbia Records sõlmis The Banglesiga lepingu ja andis 1984. aastal välja albumi „All Over the Place“. Plaadi tegemine oli kurnav; Vicki meenutas hiljem, et tuli koju nuttes ja imestas, kuidas keegi üldse teise plaadini jõuab. Teise albumiga „Different Light“ tulid nii kommertssurve kui ka üleilmne tuntus. Prince andis neile loo „Manic Monday“, kuid ansambel keeldus tema ettepanekust laulda Prince'i salvestatud taustale ja tegi loost oma esituse. Sama albumi lugu „Walk Like an Egyptian“ tegi neist MTV-ajastu poptähed, kuigi naljanumbri kuvand tõmbas tähelepanu eemale rokkansamblilt, kellena nad tahtsid tuntud olla.

Muusika ja tuntumad lood

Parimas vormis ei olnud The Bangles solist koos saatemuusikutega: kõik neli mängisid pilli ja laulsid ning helisevate kitarride ja elava rütmisektsiooni kohal kõlasid nende mitmehäälsed harmooniad. Produtsent David Kahne pani nad hiljem lauljatena omavahel võistlema ja andis Hoffsile rohkem soolopartiisid. 2026. aastal kirjeldas Vicki ansambli vaistu Prince'i pakutud demo puhul nii: „Tavaliselt võtsid inimesed tema salvestised hea meelega vastu, sest ta on ju Prince. Aga meie tahtsime teha seda lugu omal moel.“

Edu ja tunnustus

Aastatel 1986–1989 jõudsid The Banglesi viis lugu Billboardi USA edetabeli 10 parema hulka, kusjuures pille mängisid liikmed ise. Associated Pressi sõnul polnud ükski teine ainult naistest koosnev rokkansambel sellise saavutuseni jõudnud. „Eternal Flame“ püsis ka Suurbritannias neli nädalat edetabeli esikohal.

Mis sai edasi

Edust hoolimata ansambel lagunes. Kurnatus, puudulik suhtlus, loomingulised pinged ja välissurve viisid 1989. aasta kohtumiseni, kus Hoffs ja Steele ütlesid, et nad ei saa jätkata. Debbi hinnang oli hiljem otsekohene: „Me lihtsalt ei rääkinud. Aga oleksime pidanud.“ 1998. aastal töötasid nad taas koos filmi „Austin Powers“ heliriba kallal; 2003. aastal järgnes album „Doll Revolution“ ning 2005. aastal lahkus Steele. Hoffs ja õed Petersonid tegid 2011. aastal albumi „Sweetheart of the Sun“ ning alates 2018. aastast esines nendega taas algne bassimängija Zilinskas. Associated Pressi andmeil toimus ansambli viimane kontsert 15. septembril 2019. Intervjuudes, mille Vicki andis ansambli heakskiidetud elulooraamatu jaoks, sõnastas ta nende püsiva sideme lihtsalt: „Tunnen oma bändikaaslaste vastu väga sügavat ja püsivat armastust.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada