The Allman Brothers
Kaks soolokitarri, kaks trummarit ja klaasist ravimipudel: Allman Brothers Band mahutas lõunarokki nii bluusi, džässi kui ka kantrit. Duane Allman kasutas pudelit kitarrikeeltel liugurina ning bändi tõeline proovikivi oli lava.
Viimati eetris · Ramblin' Man
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ramblin' Man2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Bänd valiti New Yorgi Fillmore Easti viimase kontserdiõhtu esinejaks 27. juunil 1971.
- Greggi sõber Chank Middleton hoidis alles märkmikku, kuhu olid kirja pandud loo „Don’t Keep Me Wondering“ esialgsed laulusõnad, ning usaldas selle lõpuks Big House Museumile.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Duane Allman oli koos venna Greggiga juba ansamblis Hour Glass plaadimaailmas kätt proovinud, seejärel Californiast lahkunud ja Muscle Shoalsis stuudiokitarristiks hakanud. 1969. aasta märtsis pani ta Jacksonville'is bändi kokku ning kutsus Greggi Californiast tagasi laulma. Algse kuueliikmelise koosseisu täiendasid kitarrist Dickey Betts, bassist Berry Oakley ning trummarid Butch Trucks ja Jaimoe. Nad kolisid Georgia osariiki Maconisse, kus mänedžer Phil Walden rajas plaadifirmat Capricorn Records. Gregg ütles hiljem: „The Big House on koht, kus kõik paika sai.“ Sellest ühisest kodust Maconis sai hiljem bändi muuseum.
Tuntuks saamine
Esimesed kaks stuudioalbumit pälvisid tähelepanu, kuid suurt müügiedu ei saavutanud. Läbimurde tõi 1971. aasta kontsertalbum „At Fillmore East“, mis ilmus kahe plaadina. Duane ja Betts arendasid laval pikkades improvisatsioonides oma kitarride dialoogi, ammutades nii džässist kui ka bluusist. Gregg laulis ja mängis orelit, kaks trummarit andsid aga pikkadele paladele rütmilise aluse. Kontserdid näitasid bändi tugevust, mis stuudioplaatide müügis polnud avaldunud.
Muusika ja tuntumad lood
Duane hukkus 1971. aasta oktoobris mootorrattaõnnetuses. Allesjäänud liikmed lõpetasid albumi „Eat a Peach“, kasutades nii koos temaga kui ka temata tehtud salvestisi. Aasta hiljem hukkus teises mootorrattaõnnetuses Oakley. Järgmisel ajajärgul liitusid bändiga pianist Chuck Leavell ja bassist Lamar Williams. 1973. aasta album „Brothers and Sisters“, millel kõlas ka Bettsi „Ramblin’ Man“, tõi nende kõlasse rohkem kantrit. Bänd oli kaotanud asutajaliikmetest kitarristi ja bassisti, kuid saavutas ometi senisest suurema müügiedu.
Mis sai edasi
Sisetülid viisid bändi lagunemiseni 1976. aastal. 1978. aastal tuldi uuesti kokku, kuid 1982. aastal mindi taas lahku; Gregg ja Betts tegelesid eraldi projektidega. Püsivam tagasitulek algas 1989. aastal kitarrist Warren Haynesi ja bassisti Allen Woodyga. 1990. aastal ilmus „Seven Turns“, nende esimene stuudioalbum üheksa aasta jooksul. Betts lahkus 2000. aastal, hiljem moodustasid kitarripaari Haynes ja Derek Trucks. Nendega jõudis bänd 2003. aastal oma viimase stuudioalbumini „Hittin’ the Note“.
The Allman Brothers Band andis viimase kontserdi 28. oktoobril 2014 New Yorgis Beacon Theatre'is. Gregg Allman ja Butch Trucks surid mõlemad 2017. aastal. Dickey Betts suri 2024. aastal. The Big House hoidis alles nende ühist ajalugu ning nende muusika juurde pöörduti ikka tagasi: 2026. aastal jõudis suurematesse voogedastusteenustesse dokumentaalfilm „Gregg Allman: The Music of My Soul“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 31.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
