Tennessee Ernie Ford
Juhuslikult salvestisele jäänud sõrmenipsud said osaks loost, mida müüdi üle nelja miljoni eksemplari. Seejärel muutis Tennessee Ernie Ford parima eetriajaga varieteesaates iganädalase kirikulaulu oma tunnusmärgiks.
Viimati eetris · Sixteen Tons
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sixteen Tons3 korda eetrisviimati
- 2The Shotgun Boogie1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- 1953. aastal sai Fordist esimene kantrilaulja, kes esines London Palladiumi laval.
- „Cousin Ernie“ rollid sarjas „I Love Lucy“ said tema telekuvandi püsivaks osaks.
- Ta sai Hollywood Walk of Fame'il kolm tähte: raadio, heliplaatide ja televisiooni eest.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ernest Jennings Ford kasvas üles Tennessee osariigis Bristolis, laulis koolikoorides ja mängis trombooni, enne kui asus 1937. aastal WOPI-s tööle teadustajana. Ta õppis laulmist konservatooriumis Cincinnati Conservatory of Music, teenis teise maailmasõja ajal Army Air Corpsis pommituslendurina ning kolis seejärel Californiasse. Pasadena raadiojaamas KXLA lõi ta koomilise tegelaskuju „Tennessee Ernie“. Diskor Cliffie Stone kuulis nii maamehelikku jutuvada kui ka võimsat sooja baritoni ning tegi temast saate „Hometown Jamboree“ püsiesineja.
Tuntuks saamine
Capitol sõlmis Fordiga 1940. aastate lõpus lepingu ning kantrit ja buugit ühendavad salvestised, nagu „Mule Train“ ja „The Shotgun Boogie“, tegid ta nii kantri- kui ka poppubliku seas tuntuks juba ammu enne lugu „Sixteen Tons“. 1955. aastal tõi ta Merle Travise söekaevurite laulu oma NBC päevases saates taas kuulajate ette. Vaatajate kirjad aitasid veenda Capitoli seda salvestama, kuigi plaadifirma pani loo B-poolele. Fordi sõrmenipsud, mis olid algselt tempo märguanne, jäid põhisalvestisele. Plaati müüdi üheteistkümne päevaga 400 000 eksemplari ja lõpuks üle nelja miljoni.
Muusika ja tuntumad lood
See hitt tegi Fordist üleriigilise meelelahutaja, mitte enam pelgalt kantrilaulja, kuid plaadistustes jäi tema põhisuunaks pikaks ajaks gospel. Tema 1956. aasta album „Hymns“ sai 1959. aastal kuldplaadi staatuse ning oli 1963. aastaks Capitoli enimmüüdud album; kokku salvestas ta 81 vaimulikku LP-d. Tema kõla ulatus napist kantribuugist väärikate kirikulauludeni ja kõikjal kandis seda sama kõlav bassbariton. Pärast mitut vaimuliku muusika salvestiste eest saadud nominatsiooni tõi „Great Gospel Songs“ talle lõpuks tema ainsa Grammy võidu.
Edu ja tunnustus
Televisioonis said tema eri küljed kokku. „The Ford Show“ oli NBC eetris aastatel 1956–1961 ja ühendas Hollywoodi külalised, huumori ja muusika. Reklaamiandjate ja telekanali varasest vastuseisust hoolimata lõpetas Ford peaaegu iga saateosa kirikulaulu või spirituaaliga. Kui töökoormus hakkas teda kurnama, ei andnud ta survele järele ja lõpetas pärast viiendat hooaega. Ford selgitas: „Tahan lahkuda tipus, enne kui publik hakkab sedasama soovima.“
Mis sai edasi
Ta jätkas Capitoli jaoks salvestamist 1977. aastani ja püsis tele-erisaadete kaudu ekraanil. President Ronald Reagan andis talle 1984. aastal autasu Presidential Medal of Freedom ning 1990. aastal võttis Country Music Hall of Fame ta oma liikmeks. Ford suri maksahaiguse tagajärjel 17. oktoobril 1991 — täpselt kolmkümmend kuus aastat pärast seda, kui Capitol saatis loo „Sixteen Tons“ üleriigiliselt müüki. 2014. aastal lisas Library of Congress tema 1955. aasta salvestise „Sixteen Tons“ National Recording Registry nimistusse.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 18.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
