Kuidas alustati

Mary Christine Brockert sündis Santa Monicas ja kasvas üles Venice’i Oakwoodi naabruskonnas; elukutselisena hakkas ta laulma kaheksa-aastaselt. Kodus kõlasid Sarah Vaughani, Nancy Wilsoni, Tony Bennetti ja Frank Sinatra plaadid, katoliku koolis lisandusid Schubert ja Mozart. Kuueteistaastaselt jäi ta koridoris Al Greeni lugu „Tired of Being Alone“ kuulama ka pärast koolikella helisemist; klassikalise koolitusega sopran otsustas, et tema süda kuulub ooperi asemel R&B-le.

Tuntuks saamine

Marie sõlmis 1976. aastal lepingu Motowniga ning Rick Jamesist sai tema produtsent, mentor ja muusikaline partner. James produtseeris tema 1979. aasta debüütalbumi „Wild and Peaceful“ ning laulis koos temaga selle esimesel hittsinglil. James avas talle ukse, kuid peagi oli Marie palju enamat kui tema protežee: ta produtseeris ise oma plaate, mängis klahvpille ja kitarri ning kirjutas meeste juhitud funkimaailmas naise vaatenurgast. Kui 1980. aasta albumil „Lady T“ oli tema nägu lõpuks kaanel, tundis publik tema häält juba.

Muusika ja tuntumad lood

Tema plaatidel põimusid vabalt soul, funk, gospel, džäss ja rokk; ükski neist polnud talle pelgalt kostüüm. 1981. aasta loo „Square Biz“ autobiograafiline räpp tegi temast ühe esimese eduka naisräppari; viis aastat hiljem kaldus kontseptalbum „Emerald City“ tugevamalt roki poole. Marie sõnul kasvas tema laululooming isiklikust kogemusest: ta kirjutas laule nii, nagu need temani jõudsid, olenevalt sellest, mida ta parasjagu läbi elas. Nii võisid esituse keskmesse tõusta armastus, usk, perekond või lein.

Edu ja tunnustus

Oma kaalukaimat võitlust pidas ta mikrofonist eemal. Autoritasude ja avaldamata loominguga seotud vaidlus viis ta Motownist ära. Kokkuleppest sündis Brockerti algatus, mis piiras plaadifirma võimalust hoida artisti lepinguga seotuna, kui firma keeldus tema muusikat välja andmast. Marie ütles hiljem, et ta polnud seda teadlikult eesmärgiks seadnud. Epicu perioodil viis „Lovergirl“ ta popmuusika peavoolu ja tõi Grammy nominatsiooni; R&B-publik jäi kogu aeg tema karjääri aluseks.

Mis sai edasi

Pärast tütre Alia sündi taandus Marie 1990. aastate alguses avalikkuse eest: albumite ilmumistsüklile eelistas ta emadust, kuid kontserte andis edasi. Tema esimene album kümne aasta jooksul, „La Doña“, viis ta 2004. aastal R&B/Hip-Hop-albumite edetabeli esikahekümnesse ja tõi veel ühe Grammy nominatsiooni. Ta suri 2010. aastal viiekümne nelja aasta vanusena. Tema tütar Alia Rose lõpetas albumi, millega Marie oli tegelenud, ning „Beautiful“ ilmus 2013. aastal pärast artisti surma. Just laval jäi Marie paljudele meelde: 2004. aasta festivalil heitis ta enam kui 7 000 fänni ees seljast kuldse lameekangast jaki, riputas elektrikitarri õlale ja astus koos Rick Jamesiga esitama lugu „Fire and Desire“ — see polnud nostalgiline tagasivaade, vaid elav funk.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada