Kuidas alustati

Vennad kasvasid peres, kus sport ja laul käisid kõrvuti. Koos esinesid nad avalikkuse ees hiljemalt 1976. aastal saates „Lihtsad laulud“. Neli aastat hiljem ilmus LP „Imeline aas“, nende varase ühise loomingu esimene oluline heliplaat. Toomas liikus samal ajal näitlejateele: ta lõpetas 1984. aastal lavakunstikateedri, töötas Eesti Draamateatris ning asus seejärel filharmoonia kontsertartistina tööle. Vendade ühine laulmine ei olnud kõrvalprojekt, vaid telg, mis hoidis koos nende erinevaid eluteid.

Tuntuks saamine

1980. aastate Eestis said vennad tuntuks mitte ainult lauludega, vaid ka sellega, kuidas nad laval koos olid. Samal ajal käis Tarmo isiklik võitlus Nõukogude korra seatud piirangutega. Ta tahtis pääseda Läände: järgnesid põgenemiskatsed ja vahistamised ning tee Patarei vanglasse ja sundravile. Toomas lahkus 1987. aastal teatrist, sest ei saanud enda sõnul muusikat ja teatrit ühendada ega tahtnud äsja kinnipidamisest vabanenud Tarmot omapäi jätta. Tarmo on seda visadust kirjeldanud sõnadega: „Sa lihtsalt pead minema, lähed ja kõik.“ Perestroika ajal aitasid mõjukad sõbrad Tarmol raviasutusest pääseda ning vennad said väljasõiduloa Soome plaadistama. Nad olid otsustanud mitte tagasi tulla. 1988. aastal lahkusid vennad Eestist ja nende järgmine ajajärk algas vabas maailmas. Nad elasid esmalt Rootsis ja seejärel aastakümneid USA-s. 2024. aastaks olid nad Eestisse naasnud.

Muusika ja tuntumad lood

Urbide kõla sünnib kahe venna häälte põimumisest. Kontserdil saatis Tarmo laule peamiselt kaheteistkümnekeelse kitarriga, õrnemaid palu hispaania kitarriga; Toomas lisas kergeid löökpille ja suupilli. Sama loomulik oli nende lavaline rollijaotus: Tarmo kaldus lugude vahel pikematesse mõtisklustesse, Toomas tasakaalustas teda huumoriga. Ka vangistusest ja pagulusest rääkivas muusikas kõlasid trotsi asemel pehmus, meloodilisus ja vaimne otsing.

USA-aastatel jätkus ühine plaaditee: 1993. aastal ilmus „Urb Brothers“ ja 1997. aastal „Citizen of Sun“. Hiljem koondasid nad eestikeelse repertuaari kahele „Tarmo ja Toomas Urb“ nime kandvale väljaandele ning 2007. aastal ilmus kontsertplaat „Live“. Need plaadid ei ole pelgalt väljaannete rida: nad näitavad, et Nõukogude Eestis alanud duett jäi toimima ka pärast elukohavahetust ja rahvusvaheliste esinemisvõimaluste avanemist.

Koht eesti muusikas

Tagasitulek Eesti lavale ei nõudnud vendadelt suure ansambli tuge. 2011. aasta kontserdil Estonia kontserdisaalis piisas kahest häälest, kitarridest, suupillist ja kergest löökpillist, et arvustaja meelest tekiks pidulikus saalis elutoa lähedus. See mõõtkava aitab mõista nende kohta Eesti muusikas: suur ajalugu mahub esituses kahe inimese vahele.

Mis sai edasi

2025. aastal jõudis vendade lugu Riho Västriku dokumentaalfilmi „Päikese kodanik“. Film keskendus Tarmo tagakiusamisele, kuid näitas Toomast vendade aastakümneid kestnud ühise tee lahutamatu osana. Toomas sõnastas filmi mõtte nelja väärtuse kaudu: „armastus, sõprus, ausus ja ustavus“. Nii jäid lauljate loo kõrvale kõlama ka väärtused, mis neid kandsid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada