Kuidas alustati

Talk Talk kujunes laulja ja laulukirjutaja Mark Hollise, trummar Lee Harrise, basskitarrist Paul Webbi ning klahvpillimängija Simon Brenneri ümber. Hollis oli varem aastaid mänginud punkbändis the Reaction, kuid nelik sisenes hoopis teistsugusele muusikaturule. EMI-s oli nende produtsent Colin Thurston, kes töötas ka Duran Duraniga, ning kontserdikarjääri alguses soojendas Talk Talk just selle bändi tuuril publikut. Nende debüütalbum „The Party’s Over“ tõi Briti Top 40 hulka singlid „Today“ ja „Talk Talk“. Kui Brenner 1983. aastal lahkus, sai produtsent Tim Friese-Greene Hollise kaasautoriks ja mitteametlikuks neljandaks liikmeks: ta kujundas bändi albumeid, kuid ei kuulunud kontserdikoosseisu.

Tuntuks saamine

1984. aasta album „It’s My Life“ jäi Suurbritannias esialgu tähelepanuta, kuid leidis laia publiku Mandri-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Hollis ütles hiljem, et edu välismaal andis bändile võimaluse töötada sekkumiseta: mida rohkem vabadust nad said, seda vähem olid nad valmis sellest loobuma. 1986. aastaks oli „The Colour of Spring“ jätnud suure osa varasest süntpopist seljataha, tõusnud nende edukaimaks albumiks Suurbritannias ja toonud Top 20 hulka singli „Life’s What You Make It“.

Muusika ja tuntumad lood

Kui ansambel oli ärilise edu tipus, lõpetas Hollis tuuritamise. Perekond oli oluline, kuid sama tähtis oli muusika vorm: isegi „The Colour of Spring“ muutus laval taasesitamiseks keeruliseks. Albumi „Spirit of Eden“ aluseks oli vabas vormis mäng, nii et täpne kordamine oleks läinud selle töömeetodiga vastuollu. Wessex Studioses kujundasid bänd, Friese-Greene, helirežissöör Phill Brown ja vahelduv muusikute ring esitusi improvisatsiooni ning korduvate katsetuste abil. Tulemus liikus popmuusika konksudest akustiliste kõlavärvide, džässi, järskude dünaamikamuutuste ja vaikuse poole.

EMI ootas järjekordset kergesti vastuvõetavat edulugu, kuid „Spirit of Eden“ ilmus 1988. aastal kuue pika, omavahel seotud palana, mida polnud lihtne reklaamida. Järgnenud konflikt lõpetas suhte plaadifirmaga. Talk Talk tegi Polydori alamplaadifirma Verve all 1991. aastal veelgi hõredama albumi „Laughing Stock“ ning läks seejärel laiali.

Edu ja tunnustus

Arvud teevad selle valiku veel selgemaks. Talk Talk kogus Suurbritannias viis Top 40 singlit ja kaks Top 10 albumit. Selle asemel et neid tulemusi toonud vormelit korrata, kasutas bänd võidetud vabadust just selle vormeli hülgamiseks.

Mis sai edasi

Hollis avaldas 1998. aastal ühe omanimelise sooloalbumi ja taandus seejärel muusikatööstusest, eelistades avalikule elule perekonda. Tema surmaks 2019. aastal olid „Spirit of Eden“ ja „Laughing Stock“ ümber hinnatud postroki eelkäijateks ning hilisemate ansamblite mõjutajateks. Tema lõplik vastus popmasinale polnud taasühinemine ega hüvastijätutuur, vaid kakskümmend üks aastat ilma uue albumita.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga39 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada