Kuidas alustati

Sweet sai alguse Londonis 1968. aastal nime all Sweetshop, mille asutasid laulja Brian Connolly ja trummar Mick Tucker; peagi liitus basskitarrist Steve Priest. Neli singlit ei saavutanud edu ja kaks kitarristi käisid ansamblist läbi, enne kui 1970. aastal saabus Andy Scott. Tema kitarrimänguga sai klassikaline nelik täis ja esile tuli karmim serv, mida esimesed salvestised olid varjanud.

Tuntuks saamine

Produtsent Phil Wainman viis nad kokku Nicky Chinni ja Mike Chapmaniga. „Funny Funny“ tõi neile 1971. aastal esimese hiti, kuid see koostöö lõhestas Sweeti identiteedi: viimistletud A-pooled, mida mängisid vahel stuudiomuusikud, vastandusid raskematele B-pooltele, mille ansambel ise kirjutas ja sisse mängis. Scotti meenutuste järgi muutus kõik siis, kui nad nõudsid, et saaksid ise oma pille mängida. 1973. aastal ühinesid teatraalsed rõivad, mitmekihilised harmooniad ja jõulised rifid loos „Block Buster!“, millest sai Sweeti Suurbritannia esikohahitt.

Muusika ja tuntumad lood

Connolly andis kõrge ja läbilõikava juhtvokaali; Priest ja Tucker kujundasid jõulise ja vallatu rütmisektsiooni; Scott mängis ainsa kitarristina kahekordistatud riffe. Pehmematele varastele hittidele järgnesid tampiv glämmrokk ja hard rock’i album „Sweet Fanny Adams“. Muusika raskenedes vahetasid Scott ja Priest sädeluse naha ja neetide vastu: ansambel muutis kõla, mitte üksnes kostüüme.

1975. aastal võttis nelik ohjad enda kätte. Sel ajal kui Chinn ja Chapman viibisid Ameerikas, hiilisid nad Ian Gillani Kingsway stuudiosse ja tegid loo „Fox on the Run“ ühe nädalavahetusega ümber. Scott lisas ARP-süntesaatori intro ja kolmeosalise kitarrisoolo. Ansambli enda produtseeritud singel jõudis Suurbritannias teisele kohale.

Edu ja tunnustus

Oma lugusid kirjutades laiendas ansambel ka kõlapilti. Ansambli enda kirjutatud albumid „Give Us a Wink“ ja „Off the Record“ liikusid hard rock’i poole; 1978. aasta „Level Headed“ sirutus progressiivse popi suunas. Albumi lugu „Love Is Like Oxygen“, mille Scott kirjutas koos Trevor Griffiniga, tõi Sweetile hilise Suurbritannia esikümnehiti. Lugu murdis välja valemist, mis oli ansambli algul kuulsaks teinud.

Mis sai edasi

Pärast 1974. aasta kallaletungi, mis kahjustas Connolly häälepaelu ja enesekindlust, süvenes tema joomine; 1979. aastaks ei saanud ansambel tema vokaalile enam loota ning ta lahkus. Trio jätkas kuni Sweeti lagunemiseni 1981. aastal. Alates 1984. aastast oli Connolly New Sweeti solist, samal ajal kui Scott ja Tucker taastasid oma kontsertansambli; Priest moodustas 2008. aastal Põhja-Ameerika jaoks veel ühe Sweeti koosseisu. Connolly, Tucker ja Priest on sestsaadik surnud ning Scott on jäänud klassikalise koosseisu viimaseks elus liikmeks. Ta juhib Sweeti endiselt: 2024. aasta albumile „Full Circle“ järgnes kuue kuu pikkune tuur, enam kui pool sajandit pärast seda, kui Scott oli prooviesinemisel valjuks keeratud võimendiga Priesti üles äratanud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada