Svjata Vatra lugu algas enne, kui ansamblil oli see nimi. Ukraina trombonist Ruslan Trochynskyi armus 2003. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil eestlannasse, kolis 2004. aastal Viljandisse ning hakkas kohalike muusikutega koos mängima. Esimest korda astus kooslus üles 2005. aasta oktoobris Viljandi lõikuspeol, nime all „Ruslan ja sõbrad“. 2006. aasta jaanuaris sai kooslusest Svjata Vatra. Esialgsesse nelikusse kuulusid Ruslan, akordionist Kulno Malva, torupillimängija Sandra Sillamaa ning laulja ja löökpillimängija Silver Sepp.

Nimi tähendab „püha tuld“ ja muusikud ise nimetasid oma stiili tulefolgiks. Ansambli kõla ei sünni siiski ainult lavalisest temperamendist. Trochynskyi toob ansamblisse Ukraina lood ja meloodiad, Eesti muusikud oma pärimuse. Ühisosa otsides põimivad nad meloodiaid ja vahel ka eesti- ning ukrainakeelset teksti. Varase koosseisu tunnuseks sai Ukraina trombooni ja Eesti torupilli haruldane paar. Liikmed on vahetunud ning koos pillidega on muutunud ka kõla, kuid kahe kultuuri dialoog on püsinud.

2010. aastal jõudis ansambel korraga plaadile, kontserdi-DVD-le ja kinolinale. „Zillja Zelenen'ke“ sidus Eesti Raadio stuudios salvestatud lood Viljandi folgi kontserdiga, Erik Norkroosi dokumentaalfilm „Püha tuli“ jälgis aga ansambli Karpaatide-retke ja Viljandis sündinud koosluse kujunemist. Nii sai lavalisest tulefolgist ka jutustus sellest, kuidas sisserändaja ja kohalik pärimus teineteist muudavad. Kümnendaks tegevusaastaks oli algsest nelikust saanud viieliikmeline ansambel: lisandunud basskitarr muutis nii bändi kõla kui ka lavapilti.

Kahe kultuuri side muutus eriti nähtavaks pärast Venemaa sõja algust Ukrainas 2014. aastal. Svjata Vatra andis Ida-Ukrainas toetuskontserte ja viis kaasa Eestis kogutud meditsiiniabi. Ruslan esines esimest korda oma sünnilinnas Belitskojes ning Slovjanskis lauldi kontserdi lõpuks üheskoos ka eestikeelseid laule. Kultuuride ühendamise kõrval tõi ansambel Ukrainasse seega ka käegakatsutavat abi.

2022. aastal tunnustas välisministeerium Svjata Vatrat kultuuripreemiaga Eesti ja Ukraina kultuurisidemete hoidmise ning Ukraina toetamise eest. Trochynskyi sõnul oli ansambel selleks ajaks esindanud kaht kultuuri Eestis, Ukrainas ja veel kahekümnes riigis. 2025. aasta kahekümnendaks sünnipäevaks oli koosseisu lisandunud Trochynskyi tütar Rute, kelle viiul ja laul tõid bändi uue põlvkonna. Püha tuli ei ole seega ainult ansambli nimi: pärimus liigub edasi ka muusikute endi peres.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada