Kuidas alustati

Wariner sündis 1954. aasta jõulupühal Indiana osariigis Noblesville'is. Üheksa-aastaselt mängis ta juba kitarri ja kümneselt oma isa ansamblis bassi. Dottie West kuulis teda Indianapolises esinemas ja palkas ta seitsmeteistaastaselt. Westi bassimängijana jõudis ta 1973. aastal Grand Ole Opry lavale. Pärast Westi ja Bob Lumani juures töötamist kohtus ta Atkinsiga, kes palkas ta ning sõlmis temaga 1977. aastal RCA plaadilepingu.

Tuntuks saamine

Esimesed plaadid ei leidnud kiiresti edu, kuid 1980. aastal jõudis „Your Memory“ kantriedetabeli 10 parema hulka ning „All Roads Lead to You“ tõusis 1981. aastal tema esimese loona esikohale. 1984. aastal MCA-le siirdumine tõi jõulisema kantrisuuna ja hittide rea, mille hulka kuulusid „Some Fools Never Learn“, „Life's Highway“ ja „The Weekend“. Alates 1986. aastast kõlas tema lauluhääl ka telekomöödia „Who's the Boss?“ tunnusloos.

Muusika ja tuntumad lood

Warineri looming tugineb kolmele oskusele: selge kõlaga kantritenorile, laulude kirjutamisele ja täpsele kitarrimängule. Atkins julgustas teda esitama kitarril ise soolopartiisid ning pidama loo kvaliteeti autori nimest tähtsamaks. Wariner ütles 2016. aasta intervjuus oma mentori kohta: „Ta on mulle nagu isa,“ ning rääkis, et õppis Atkinsilt edasi ka aastaid pärast tema surma. Warineri kirjutatud laulud jõudsid ka teiste artistide repertuaari ning tõid hitte sellistele esitajatele nagu Garth Brooks, Clint Black, Bryan White ja Keith Urban.

Edu ja tunnustus

Vaiksemale ajale järgnes 1990. aastate lõpus uus tõus. Brooksi „Longneck Bottle“ ja Blacki „Nothin' but the Taillights“, mille Wariner kirjutas koos kaasautoritega, tõusid mõlemad kantriedetabeli tippu. Tema duett Anita Cochraniga, „What If I Said“, oli tema kümnes esikohasingel. Seejärel andis Capitol välja „Holes in the Floor of Heaven“, mille Wariner kirjutas koos kaasautoriga ja produtseeris. Lugu võitis 1998. aasta CMA auhindade jagamisel aasta laulu ja aasta singli auhinna ning ACM-i aasta laulu auhinna. Selleks ajaks oli ta täitnud ka ühe eluaegse eesmärgi: 1996. aastal sai temast Grand Ole Opry liige.

Mis sai edasi

Hiljem tõstis Wariner omal käel avaldatud projektides esile oma kitarrimängu. Tema 2009. aastal valminud austusavaldus Atkinsile sisaldas Grammy pälvinud instrumentaalpala „Producer's Medley“, millele järgnesid stiililiselt mitmekülgsed „Guitar Laboratory“ ja „All Over the Map“. Musicians Hall of Fame võttis ta liikmeks 2019. aastal ning Nashville Songwriters Hall of Fame tegi sama 2022. aastal. Opry nimetab teda endiselt liikmeks, kes salvestab muusikat oma Tennessee kodustuudios ja naaseb selle lavale, esitades vahel Atkinsiga seostatud instrumentaalpalasid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada