Steve Miller Band
Steve Milleri lapsepõlv möödus Les Pauli lindisalvestuskatsete ja T-Bone Walkeri bluusi keskel — erakordne kool tulevasele hitimeistrile. Steve Miller Band õppis peitma ambitsioonikaid ideid muusikasse, mis kohe kõrva hakkas.
Viimati eetris · Dance Dance Dance
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Rock'n Me3 korda eetrisviimati
- 2Dance Dance Dance2 korda eetrisviimati
- 3Abracadabra2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Steve Milleri isa tegi salaja traatsalvestuse sellest, kuidas poeg lapsena mängis; Les Paul maksis piinlikkust tundnud poisile selle kuulamise eest veerand dollarit ning Milleri sõnul oli see tema esimene tasustatud esinemine.
- Paul McCartney mängis 1969. aasta salvestisel „My Dark Hour“ trumme ja bassi ning laulis taustavokaali pärast seda, kui John Lennon ja Ringo Starr ei tulnud Beatlesi salvestussessioonile.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ansambli keskmes on alati olnud Steve Miller, kuid selle juured hakkasid kujunema ammu enne San Franciscot. Pere sõber ja ristiisa Les Paul õpetas talle esimesed akordid ning näitas, kuidas plaate tehakse; Texases süvendas T-Bone Walker tema bluusiteadmisi. Pärast tööd Chicago klubides suundus Miller läände, pani kokku ansambli Steve Miller Band ja hakkas Fillmore'is regulaarselt esinema. 1968. aasta albumites „Children of the Future“ ja „Sailor“ ühendas ansambel bluusi psühhedeelse rokiga.
Tuntuks saamine
Mehed vahetusid koosseisus alatasa ning 1972. aasta alguseks tahtis Miller ansamblit, mis suudaks järgida tema uut suunda. Ta kutsus juurde basskitarristi Gerald Johnsoni, trummari John Kingi ja klahvpillimängija Dickie Thompsoni ning produtseeris 1973. aastal ise albumi „The Joker“. Album valmis algusest lõpuni 17 päevaga; nimiloo salvestamiseks kulus umbes 30 minutit ja keegi ruumis viibinutest ei arvanud, et sellest saab singel. Miller ütles hiljem, et plaat tundus talle viimase võimalusena, enne kui tal tuleb ehk hakata keskkoolis inglise keelt õpetama. Selle asemel tõi plaat ansamblile esimese esikohasingli.
Muusika ja tuntumad lood
Miller pidas kompaktset poplaulukirjutamist käsitööks, mitte järeleandmiseks. Ta selgitas, et esimesed kümme nooti peavad panema inimesed küsima, mis see on, ning kirjeldas singlit mitmest konksust kokku pandud mõistatusena. Sama põhimõte kujundas ansambli puhtaid kitarrikäike, kuiva vokaali ja otsekohe äratuntavaid algusi, ent kõige aluseks jäi bluus. „Fly Like an Eagle“ sai alguse pikast funkilikust kontserdipalast, mis käsitles vaesuse ja vabadusega seotud poliitilisi küsimusi; korduv stuudiotöö ning oreli- ja elektroonilised kõlad vormisid sellest napi loo, kus vana aluspõhi kohtub uue tehnoloogiaga.
Sama vaist aitas lahendada ka praktilise mure. Kui Knebworthi korraldajad pakkusid ansamblile esinemist 1975. aasta festivalil, pani Miller kiiruga muusikud kokku ja lõpetas loo „Rock’n Me“, et esitada seda õhtuhämaruses ilma lavavalgustuseta; loo esimene avalik esitus toimus 100 000 inimese ees. 1982. aastal nihutas „Abracadabra“ helipildi süntesaatorite poole. Capitol lükkas loo algul Ameerika singlina tagasi, kuid edu Euroopas muutis plaadifirma meelt ja viis ansambli uude kümnendisse.
Mis sai edasi
Hilisemas loomingus tõusis bluus taas esile: 2010. aasta album „Bingo!“ pöördus žanri juurde tagasi ning Miller koostas bluusiprogramme keskusele Jazz at Lincoln Center. 2016. aastal võeti ta Rock & Roll Hall of Fame'i ja 2022. aastal Songwriters Hall of Fame'i. 2019. aasta näitusel „Play It Loud“ pani Metropolitan Museum of Art välja viis tema kitarri. 2025. aastal võeti album „Fly Like an Eagle“ Library of Congressi registrisse National Recording Registry.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
