Kuidas alustati

Enne kui temast sai Steve Lawrence, oli ta Sidney Liebowitz, sünagoogi kantori poeg Brooklynist. Tema isa teenis elatist ka maju värvides. Lapsena laulis ta sünagoogis, häälemurde ajal aga hakkas mängima klaverit ja saksofoni. Teismelisena pöördus ta laulmise juurde tagasi ning sai tööd Manhattani muusikakirjastustele näidissalvestisi tehes. Võit Arthur Godfrey televisioonis näidatud talendivõistlusel tõi talle 1952. aastal, kuueteistkümnesena, lepingu plaadifirmaga King Records.

Tuntuks saamine

Steve Allen palkas ta oma hilisõhtusesse kohalikku telesaatesse, millest sai 1954. aastal üleriigiline Tonight Show. Seal laulmine ja naljade viskamine arendasid Lawrence’i esinejameisterlikkuse mõlemat külge. Laulja Eydie Gormést sai tema muusikaline partner ning 1957. aastal abikaasa. 1989. aasta intervjuus meenutas ta: „Tahtsin olla Sinatra, mitte Rick Nelson.“ Enne tsiviilellu ja meelelahutusmaailma naasmist teenis ta USA maaväes laulusolistina.

Tema soolosalvestiste hulka kuulusid „Portrait of My Love“ ja „Go Away Little Girl“. Broadway tõi talle tunnustust: 1964. aastal mängis ta ambitsioonikat Sammy Glicki muusikalis „What Makes Sammy Run?“ ning kandideeris Tony auhinnale. Hiljem mängisid tema ja Gormé peaosi muusikalis „Golden Rainbow“, kus ta laulis laulu „I've Gotta Be Me“.

Muusika ja tuntumad lood

1970. aastatel vähenes nende plaatide müük, kuid televisioon ja ööklubid jäid duo töös kesksele kohale. Nende erisaated „Our Love Is Here to Stay“ ja „Steve and Eydie Celebrate Irving Berlin“ avaldasid austust Gershwinile ja Berlinile. Lawrence kehastas 1980. aasta filmis „The Blues Brothers“ esinemisi vahendavat agenti Maury Sline’i ning naasis sellesse rolli 1998. aasta järjefilmis.

Kui ööklubides esinemise võimalused 1980. aastatel kahanesid, siirdus paar kontserdisaalidesse. Nad andsid muu hulgas välja müüdud kontserte Carnegie Hallis. Nad olid Frank Sinatra soojendusesinejad tema 1990.–1991. aasta Diamond Jubilee turneel. Sinatra kinkis hiljem Lawrence’ile oma arranžeeringute kogumiku. Neid kasutas ta 2003. aastal albumil „Steve Lawrence Sings Sinatra: A Musical Tribute to the Man and His Music“, mille produtseeris tema poeg David.

Mis sai edasi

Gormé lõpetas esinemise 2009. aastal ja suri 2013. aastal. Lawrence jätkas televisioonis ülesastumist, mängides muu hulgas 2014. aastal külalisrolli sarjas „Two and a Half Men“. Alzheimeri tõve diagnoosi avalikustas ta 2019. aastal. Ta suri 7. märtsil 2024 Alzheimeri tõve tüsistustesse, olles 88-aastane. Samal kuul tõi PBS-i erisaade nende koostöö taas ekraanile haruldaste esinemissalvestiste ning Davidi, Carol Burnetti ja teiste sõprade mälestuste kaudu. Ühes säilinud stseenis esitavad Lawrence ja Gormé hotelli vastuvõtuleti juures koomilise dueti.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 12.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada