Sparks
Üks vend tormab laval ringi, teine istub peaaegu liikumatul ilmel klahvpillide taga. Sparks tegi Russelli ja Ron Maeli vastandlikkusest oma popteatri osa, mille juurde kuuluvad kõrgustesse tõusev lauluhääl ja riukalikud lood.
Viimati eetris · When I Kiss You (I Hear Charlie Parker Playing)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1When I Kiss You (I Hear Charlie Parker Playing)1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Enne kui Sparksist sai kahe venna püsiv kooslus, tegutsesid nad Los Angeleses ansamblina Halfnelson. Nende debüütalbumi produtsent oli Todd Rundgren, kuid plaat müüs kehvasti. Sparksi nime võtsid nad kasutusele 1972. aastal. Ron mängis klahvpille ja kirjutas laule, tema noorem vend Russell laulis. Teised muusikud nende ümber vahetusid, kuid vendade koostöö jäi püsima.
Mõlemad olid õppinud UCLA-s: Ron filmikunsti ja graafikat, Russell teatrit ja filmitegemist. Neile meeldisid Briti ansamblid, näiteks Kinks ja Who. 1973. aastal kolisid nad Inglismaale ja panid kokku uue saateansambli.
Tuntuks saamine
Briti televisioon tõi selle ebatavalise paari suure publiku ette. 1974. aastal jõudis „This Town Ain’t Big Enough for Both of Us“ Briti edetabelis teisele kohale. Nende esinemistes saates „Top of the Pops“ oli Russelli elav lavaline olek kõrvuti Roni tõsise ilmega. Vennad said teismeliste iidoliteks, ilma et oleksid oma veidrusi maha lihvinud.
1976. aastal naasid nad Los Angelesse. Järgmiseks aastaks olid nad tavapärasest rokkansambli vormist tüdinud. Neid köitis Giorgio Moroderi elektrooniline kõla.
Muusika ja tuntumad lood
1979. aastal koos Moroderiga valminud „No. 1 in Heaven“ vahetas rokkansambli kõla elektroonilise disko vastu. Russell ütles hiljem MusicRadarile: „Meile lihtsalt meeldivad väljakutsed ja see, kui satume olukordadesse, kus tunneme end ebamugavalt.“ Tema kõrge hääl ning Roni keerukas ja irooniline looming sobisid väga erinevasse muusikalisse keskkonda.
Ameerika kuulajate seas kogusid nad tuntust oma uuslaineperioodil: 1983. aastal laulis Russell Jane Wiedliniga duetti „Cool Places“. 1994. aasta album „Gratuitous Sax & Senseless Violins“ tõi uue pöörde süntpopi poole. Seejärel rajanesid 2002. aasta albumi „Lil’ Beethoven“ lood orkestriseadetele ja järjekindlatele kordustele. 2015. aastal Franz Ferdinandiga nime FFS all tehtud koostöö viis vennad sootuks teise ansambli koosseisu.
Mis sai edasi
2021. aastal sai filmist neile uus oluline väljendusvahend: Edgar Wrighti dokumentaalfilm „The Sparks Brothers“ tutvustas nende lugu laiemale publikule ning Leos Carax lavastas filmimuusikali „Annette“, mille laulud kirjutasid vennad. Maelid võitsid selle originaalmuusika eest Césari.
Uut loomingut ilmus ka 2025. aastal albumil „MAD!“. Nende teatraalne kujutlusvõime andis kuju ka 2026. aasta kontsertalbumile „Live On The Moon“: nad esitlesid seda kuukraatris toimunud kontserdina, mille õhtujuht oli Cate Blanchett.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
