Kuidas alustati

1979. aastal Londonis sündinud Ellis-Bextor astus esimest korda üles 13-aastaselt lasteooperis ning 1996. aastal sai temast bändi theaudience teismeline solist. Bänd tegi teravmeelset ja sõnatundlikku indie-poppi ning kaks selle singlit jõudsid Ühendkuningriigi Top 40-sse. Plaadifirma lükkas aga teise albumi demod tagasi ja loobus 1999. aastal bändist. Hiljem võttis Ellis-Bextor selle aja intervjuus kokku nii: „Tundsin, et mind on saatuse hooleks jäetud.“

Tuntuks saamine

Järgnenud pööre ei saanud olla dramaatilisem. 2000. aastal laulis ta Itaalia DJ Spilleri loos „Groovejet (If This Ain’t Love)“, mis jõudis Suurbritannias 1. kohale. Ta vahetas indie-kitarrid väljapeetud tantsupopi vastu, kaotamata oma jahedat, veidi distantseeritud esituslaadi, mis tegi ta omanäoliseks. 2001. aastal järgnes tema esimene sooloalbum „Read My Lips“; album jõudis 2. kohale ja sellelt ilmus kolm singlit, mis tõusid Ühendkuningriigi edetabeli Top 3 sekka.

Muusika ja tuntumad lood

Ellis-Bextori lavakuvandi võlu peitub selles, et sära ja ulakus käivad käsikäes. Loo „Murder on the Dancefloor“ videos kehastab ta halastamatut tantsuvõistluse kurikaela, kes ajastule omase naeratamise asemel rivaale saboteerib. Hiljem eemaldus ta suurte plaadifirmade valemitest, asutas oma plaadifirma EBGB’s ning tegi koos Ed Harcourtiga kolm albumit. Albumitel „Wanderlust“, „Familia“ ja „Hana“ liikus ta folgi, ladinaameerika muusika ja Jaapanist inspireeritud kõlapildi vahel. Tagasi vaadates nimetas ta seda vabadust „tõeliseks privileegiks“, sest ta sai järgida oma sisetunnet ega pidanud mõtlema, kas raadio selle vastu võtab.

Edu ja tunnustus

Kõige olulisema uue alguse tegi ta ilma lavata. 2020. aasta liikumispiirangute ajal tegi ta kodust iganädalasi Kitchen Disco otseülekandeid: ta ise laulis litrites, abikaasa ja viis poega aga uitasid samal ajal kaadrisse. Pere meelelahutusest kasvasid välja BBC Radio 2 saade, album ja teatrituur ning lõpuks jõudis ta 2023. aastal Glastonbury festivali Pyramid Stage’i lavale. Lihvitud popstaar oli tulnud kuulajale lähedale, muutumata tavaliseks.

Mis sai edasi

Seejärel kõlas lugu „Murder on the Dancefloor“ filmi „Saltburn“ lõpustseenis. 2024. aasta jaanuaris tõusis lugu taas 2. kohale, korrates oma algset tipptulemust; aasta lõpuks oli sellest saanud 2024. aasta edukaim Briti naisartisti lugu Suurbritannias. Ellis-Bextor vastas uuele menule 2025. aastal albumiga „Perimenopop“, mis oli tema kaheksas stuudioalbum ning enesekindel tagasipöördumine tantsupopi juurde. 2026. aasta juunis lõi ta kaasa Disco Bambino ja diskomuusika kujundaja Nile Rodgersiga loos „Dancing Without You“, jõudes ringiga tagasi tantsupõrandale.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 21.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada