Slivi Vrait
Ivar Must läks ühel õhtul Silvi Vraidi ukse taha, kuigi ei tundnud teda veel isiklikult. Laul, mida ta Vraidile pakkuda tahtis, nõudis suurt hääleulatust ja jättis lauljale vaevu aega hingata.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Üks usub teine eiSlivi Vrait & Justament90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Fixis lauldes kirjutas Silvi Vrait mõnele bändi enda loole ka ingliskeelsed sõnad.
- Ivar Must seostas Silvi Vraiti rohkem Priit Pihlapi looga „Vana pildiraam“ kui oma eurolauluga.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Silvi Vrait õppis Kehra muusikakoolis klaverit ja Tartu ülikoolis inglise filoloogiat. Ülikooliajal laulis ta nii üliõpilaskohvikus kui ka televisioonis. 1972. aastal astus ta üles saadetes „Kaks takti ette“ ja „Käokava“ ning kevadkontserdil ansambliga Viker-5. Järgmisena laulis ta Tartu kultuurihoone ansamblis Suuk.
Tuntuks saamine
1975. aastal liitus Vrait Fixiga ja laulis ansamblis elu lõpuni. Aasta hiljem asus ta tööle Vanemuises laulja ja näitlejana ning kehastas seal hiljem Bessi ooperis „Porgy ja Bess“. Tartu muusikapäevadel valiti ta korduvalt parimaks vokaalsolistiks. Fixis kirjutas ta ka laulutekste. Vanu lindistusi kuulates tuletasid bändikaaslased talle vahel meelde, et mõne laulu sõnad oli kirjutanud tema ise.
Muusika ja tuntumad lood
Vanemuisele järgnes töö Eesti Riiklikus Filharmoonias. Tallinna-aastatel tegi Vrait koostööd nii džässmuusikute kui ka teiste ansamblitega. Koos Justamendiga ilmus 1994. aastal album „Mõnus ja soe“. 1985. aastal algas tema koostöö pianisti ja helilooja Jaak Jürissoniga. Džässi laulis Vrait nii Jazzkaarel kui ka Rootsi bigbändide külalissolistina. Intervjuus Rada7-le võttis ta kuulajate erinevad ootused kokku sõnadega „mõni arvab, et ma olen džässlaulja, mõni arvab, et ma olen kuskil kantrilaulja“.
Koostöö Ultima Thulega viis Vraidi ka Rabarocki lavale. Samas intervjuus kõrvutas ta kuulajaid, kellele meeldis tema laulmine Ultima Thulega, nendega, kes eelistasid tema eurolaulu.
Edu ja tunnustus
1994. aasta aprillis oli Eesti esimest korda Eurovisiooni finaalis. Dublinis esindas riiki lauluga „Nagu merelaine“ Vrait, kes oli Musta pakkumise peaaegu kohe vastu võtnud. Musta meenutuse järgi oli laval laulda veel raskem, sest saateorkester mängis kiiremini ja raskes esinemiskleidis sai Vrait vaevu liikuda. Ta andis kohapeal rohkesti intervjuusid. Musta sõnul häiris Vraiti, et välisajakirjanikud küsisid tema kui laulja kohta vähe ja kõnetasid teda ikka veel kui Nõukogude Liidust tulnut.
Mis sai edasi
Samal aastal asus Vrait Tallinna Prantsuse Lütseumis inglise keelt õpetama ja töötas seal 2013. aastani. Ta suri 28. juunil 2013. Järgmisel suvel andsid tema sõbrad ja kolleegid Kehras mälestuskontserdi, et koguda raha mälestuspingi jaoks. Sellest kontserdist kasvas välja Silvi Vraidi muusikapäev. 2024. aastal oli Kehra pargis peetud muusikapäeva peaesineja Põhja-Tallinn. Laval laulis ka ansambel Laine.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 10.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.