Kuidas alustati

Enos William McDonald oli Arkansase Greenway lähistel puuvillakasvatajate pere seitsmest lapsest noorim. Muusikat kuulis ta kohalikel Ozarki koosviibimistel, omatehtud sigarikarbist viiulist ja Jimmie Rodgersi plaatidelt. Meenutades rasket talutööd, jahipidamist, kalapüüki ning õhtust muusikat, ütles ta: „See oli suurepärane ja õnnelik elu.“

Majandussurutise ajal oli tema vanem vend Steve läinud põhja koos lõunaosariikide töölistega, kes suundusid Michigani autotehastesse. McDonald järgnes talle ja liitus 1930. aastate keskel ansambliga Lonesome Cowboys. Päeval töötas ta Fisher Body pressitsehhis, laulis Detroiti, Flinti ja Pontiaci ümbruse raadiojaamades ning esines nädalavahetustel klubides. Sõjaväeteenistus aastatel 1943–1946 viis ta Põhja-Aafrikasse, Indiasse ja Okinawale ning ta naasis koju teenetemärgiga Bronze Star.

Tuntuks saamine

Michiganis tagasi olles pöördus McDonald taas raadiosse ja varajasse televisiooni ning tegi 1950. aastal oma esimesed plaadid koos Johnnie White and His Rough Ridersiga. Ta kolis 1951. aastal Los Angelesse, sai Cliffie Stone’i saate „Hometown Jamboree“ püsiartistiks ja sõlmis lepingu Capitoliga. Järgmisel aastal jõudis tema western swing’i tõlgendus Slim Willeti loost „Don't Let The Stars Get In Your Eyes“ Billboardi kantri jukeboxi edetabeli 1. kohale.

Muusika ja tuntumad lood

McDonaldi muusika tuumaks jäi jõuline ja otsekohene honky-tonk: need lood olid mõeldud tantsusaalidesse, mitte viimse detailini lihvitud popikeskkonda. Ent tema Capitoli-aegne looming kaldus ka rock'n'roll'i poole ning temast sai üks kantrilauljaist, kes aitasid ühendada honky-tonk’i ja rockabilly't. Noor Eddie Cochran mängis kitarri lugudes „You Oughta See Grandma Rock“ ja „Heart Breaking Mama“; kumbki ei tekitanud ilmumise ajal edetabelis erilist kõmu, kuid mõlemast sai hiljem kollektsionääride lemmik. McDonald suutis uue rütmiga kaasa minna, loobumata talle nime toonud pisaralistest kantrilugudest.

Edu ja tunnustus

Pärast Capitolist lahkumist 1959. aastal salvestas ta Columbia jaoks ja sai edetabelites teise eduka hoo: „This Old Heart“ tõusis 1960. aastal 21. kohale ning „Call Me Mr. Brown“ 1963. aastal 9. kohale. Järgnesid „Big Chief Buffalo Nickel (Desert Blues)“ ja „Mabel“, samal ajal tõid Grand Ole Opry esinemised lääneranniku veterani Nashville'i, kantrimuusika keskmesse.

Mis sai edasi

McDonald suri 31. märtsil 1968 Los Angeleses südamerabandusse, olles viiekümne kahe aasta vanune. Rockabilly-lood, mida ilmudes peaaegu ei märgatud, elasid edetabelivaikuse üle: aastakümneid hiljem muutsid just need plaadid ettekujutust vankumatust honky-tonk'i lauljast, keda hakati nägema sillana rock'n'roll'i juurde.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada