Kuidas alustati

Siw Malmkvist sündis 1936. aasta vana-aasta õhtul Landskronas üheksalapselises peres. Teismelisena laulis ta eri orkestritega üle Skåne ja töötas kodulinnas arveametnikuna. 1955. aastal võitis ta Stockholmi kontserdimajas lauluvõistluse finaali ja salvestas oma esimese plaadi „Tweedle Dee“.

Tuntuks saamine

Läbimurre tuli 1959. aastal, kui temast sai Lennart Hylandi telesaate „Stora famnen“ kaassaatejuht ja ta võitis Melodifestivaleni looga „Augustin“. Esimest korda pääses ta Eurovisioonile 1960. aastal Londonis looga „Alla andra får varann“ ja lõpetas kümnendana.

Plaadifirma Metronome kaudu avanes talle teine karjäär Lääne-Saksamaal, kus „Danke für die Blumen“ jõudis 1961. aastal neljandale kohale. Otsustav hetk saabus 1964. aastal Baden-Badenis festivalil Schlager-Festspiele. Malmkvist ei olnud helilooja Christian Bruhni esimene valik loo „Liebeskummer lohnt sich nicht“ esitajaks, kuid just tema lisas laulule selle tunnuslikud sõnad „Oh, no!“. Ta võitis festivali, plaat tõusis Lääne-Saksamaal esikohale ja seda müüdi miljon eksemplari.

Muusika ja tuntumad lood

Järgmised festivalilood pärinesid helilooja Hans Blumilt. 1968. aastal võitis ta Blumi looga „Harlekin“ Saksamaa šlagerivõistluse ja järgmisel aastal võitis Lääne-Saksamaa Eurovisiooni eelvooru Blumi „Primaballerina“, laul kella peal seisvast portselanbaleriinist. Madridis jäi ta 1969. aastal kuueteistkümne osaleja seas üheksandaks ja jagas seda kohta Rootsiga, riigiga, mida ta oli üheksa aastat varem esindanud.

Aastatel 1963–1969 oli ta abielus soome muusiku Lasse Mårtensoniga ning paar elas koos tütrega Helsingis. 1971. aastal lõppes tema leping Metronome'iga 37 singli järel.

Mis sai edasi

Tema tähelepanu nihkus Rootsile ja teatrilavale: 43-aastasena mängis ta Folkani teatris Pippi Longstockingut ning aastatel 1983–84 oli ta Luisa muusikali „Nine“ esimeses Euroopa lavastuses. 2004. aastast tuuritas ta mitu aastat koos Wencke Myhre ja Gitte Hænningiga saksakeelses Euroopas etendusega „Gitte Wencke Siw – Die Show“. 2010. aastal ilmusid tema memuaarid „Tunna skivor av mig“.

Näitleja Fredrik Ohlsson, tema elukaaslane alates 1971. aastast, suri 2023. aastal. 2024. aasta sügisel näitas ta Landskronas ajutises galeriis esimest korda akvarelle, mida oli maalinud teismeeast saati. 2025. aastal jõudis Rootsi kinodesse dokumentaalfilm „Filmen om Siw“ ning jõululaupäeval oli ta 88-aastasena esimest korda SVT jõuluõhtu saatejuht. Sellest teatades ütles ta: „Mul tekib soe tunne, kui saan olla jõululaupäeval saatejuht.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 31.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada