Sirje Medell
Sirje Medell on meenutanud, kuidas Urmas Alender kuulas stuudios keerukat alternatiivmuusikat ja pidas Medelli häälega loodud efekti Korgi süntesaatori heliks. Tegelikult tekitas selle Medell ise – laulja, kelle tee viis pop-jazzi lavalt hääleõpetusse ja sealt vaba improvisatsiooni juurde.
Viimati eetris · Jabozemboku
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1JabozembokuSirje Medell & Kaabu8 korda eetrisviimati
- 2LahutusSirje Medell & Ivar Kannelmäe & Kaabu4 korda eetrisviimati
- 3Väike saarepiiga3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Medell on paar korda alustanud oma vokaalpedagoogika õpiku kirjutamist, kuid jätnud selle pooleli, küsides, kellele seda vaja on.
- Teismelisena jäljendas ta raadiost kuuldud lauljaid ja oskas enda sõnul nina kaudu matkida isegi kassi nurrumist.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Kohtla-Järvelt pärit Medell alustas Jõhvi muusikakoolis klaveriõpingutega ja jätkas Heino Elleri nimelises muusikakoolis klassikalise laulu erialal Leida Jürgensi õpilasena. Poplauluga sai ta tollal koolis tegelda vaid salaja. „Unistasin kord õppida Elleri koolis mikrofoniga laulma,“ on ta meenutanud; aastaid hiljem kutsus sama kool ta rütmimuusika osakonda seda eriala õpetama. Lühikest aega õppis ta ka Otsa koolis Silvi Vraidi lauluklassis.
Tuntuks saamine
Tema aktiivne lauljaperiood kestis 1980.–1998. aastani. Kaheksakümnendatel esines Medell ansambliga PAL, tegi koostööd eri pop-jazzi koosseisudega ja salvestas heliloojate originaalloomingut. Konkursivõitude hulka kuulus Moskva Kesktelevisiooni saate „Otsime talente“ laureaaditiitel. 1996. aasta Eurolaulul esitas ta Kalmet Rauna ja Marika Viirese laulu „Elust enesest“, mis sai 48 punktiga üheksanda koha.
Muusika ja tuntumad lood
Klassikaline vokaalpõhi andis talle enda sõnul võimaluse laulda polkast roki ja jazzini, töötada tantsuõhtutel pikki tunde ning katsetada alternatiivmuusikaga. Stuudios Junas Muljukovi muusikat salvestades tekitas ta häälega nii ootamatuid kõlasid, et Urmas Alender pidas üht neist Korgi süntesaatori efektiks. Hiljem kasutas ta häälte jäljendamise ja muundamise oskust ka kaasaegses improvisatsioonis.
Edu ja tunnustus
Pedagoogitee algas Saaremaal: õppijate huvi ajendas Medelli taotlema Kuressaare muusikakooli pop-jazz-osakonna avamist. Osakonna esimesed lõpetajad said tunnistuse ning sealt sai alguse üleriigiline Saaremaa Ühisgümnaasiumi solistide ja duettide konkurss, mille järglane on Solistica. Aastatel 2006–2016 õpetas ta TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias pop-jazz-laulu ning koolitas tulevasi vokaalpedagooge. Mixteti lauljatest olid Medelli laulutudengid kõik peale bassilaulja; ansambel võitis 2013. aastal Leipzigis A Cappella konkursil teise koha.
Õpetamisel ei ole Medelli jaoks tähtsaim tehnika: laulja peab tema meelest looma kuulajale kujutluspildi ja rääkima ausalt lugu, mitte üksnes tabama õigeid noote. Selle põhimõtte järgi on ta õpetanud nii muusika- kui ka lavakunstiüliõpilasi ning aidanud professionaalsetel lauljatel enne salvestusi ja suuri esinemisi häält seada.
Mis sai edasi
2017. aastal lõpetas Medell Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaasaegse improvisatsiooni magistriõppe lauljana. Diplom ei jäänud pelgalt pedagoogitöö täienduseks: ta laulab vabaimprovisatsioonitrios HÄÄÄL. „Me kõik oleme lõpetanud muusikaakadeemia vabaimprovisatsiooni õppekava magistrantuuris. Ja mis sa ikka niisama õpid, tahaks ju teha ka midagi,“ põhjendas ta koosluse sündi. Trio plaadil „JÄÄÄ“ sünnib muusika kolme laulja ning stuudiopartneri ideedest ja laval luuakse iga kord uus, kordumatu lugu.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 31.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.