Kuidas alustati

Sinine sai alguse 2003. aasta sügisel Mauno Meesiti sooloprojektina. Ta oli varem mänginud mitmes eksperimentaal- ja rokkansamblis, kuid hakkas siis kitarri kõrval katsetama süntesaatorite ja sämpleritega, et leida isiklikum muusikakeel. Kiiresti valmiv debüüt polnud eesmärk: esimese albumi materjali kogumiseks ja viimistlemiseks kulus viis aastat.

2008. aasta kevadel saatis Meesit tutvustusplaadid umbes 65 firmale. Vastus, mida ta kõige enam ootas, tuli Saksamaa plaadifirmalt Accession Records, mille juht Adrian Hates pakkus Sinisele lepingut. Meesit valis selle teiste pakkumiste seast, sest pidas Accessionit oma muusikale parimaks koduks.

Tuntuks saamine

„Butterflies“ ilmus 18. septembril 2009. Kaheksa pala moodustasid ühe tervikliku jutustuse, mille lähtekohaks olid Meesiti enda mälestused kunstiakadeemia ajast, inimesed ja ühe sügise meeleolud. Meesit ei jäänud ainult heli juurde. Graafilise disaineri taustaga kujundas ta plaadi ise ning lõi igale loole fotodest, maalitud pindadest ja kollaažidest illustratsiooni.

Muusika ja tuntumad lood

Sinise kõlas kohtusid elektrooniline rütm, tume pop, kitarrid ja päris keelpillid. Meesit laulis, mängis kitarre ja klahvpille ning programmeeris ülejäänu; viiul ja tšello andsid sünteetilistele kihtidele elava kõla. Ta kirjeldas Sinist oma elu muusikalise väljendusena, mitte kindlasse žanriraami sobitatud tootena. Hiljem võttis ta sama tööhoiaku kokku sõnadega: „Ma usun inspiratsiooni, aga ma ei usu inspiratsiooni ootamisse.“

Teine album „Dreams Come True“ ilmus 19. oktoobril 2012 ja oli kõlalt popilikum, kuid säilitas põhjamaise melanhoolia. Sinise keskmes oli Meesit laulja, helilooja ja produtsendina; stuudios ja laval andsid projektile eri aegadel hääle ja jõu Liina Rätsep, Jaagup Tormis ning külalised, sealhulgas Sandra Nurmsalu ja Ann-Mari Thim.

Edu ja tunnustus

Debüüt püsis viis nädalat Saksamaa alternatiivmuusika trenditabeli esikümnes ning tõi Eestis elektroonilise muusika aastaartisti nominatsiooni ja Raadio 2 demoartisti tunnustuse. „Dreams Come True“ jõudis omakorda Saksamaa alternatiivmuusika edetabeli esikohale. Sinise käekiri jõudis teatrissegi: Meesit kirjutas Sinisena muusika Von Krahli lavastustele „The End“ 2010. aastal ja „Lillede keel“ 2012. aastal.

Mis sai edasi

Pärast Berliinis elatud aastaid pööras Meesit 2015. aasta albumiga „Closer“ akustilisema ja minimalistlikuma loomingu poole ning hakkas plaate avaldama oma nime all. Sinine jäi tema sõnul elektroonilise muusika väljundiks. Meesit tegi edasi tele- ja teatrimuusikat, andis soolokontserte ja tegeles visuaalkunstiga; ühemeheprojekti atmosfääriotsing kandus nendesse töödesse edasi.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 11.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada