Kuidas alustati

Kerr ja Burchill olid tuttavad kaheksa-aastasest saadik. 1977. aastal liitusid nad Glasgow' punkansambliga Johnny & The Self-Abusers, mille lühike eluiga andis neile pigem tõuke kui reeglistiku. Kaks nädalat pärast selle lagunemist asutasid laulja ja laulusõnade autor Kerr ning kitarrist Burchill ansambli Simple Minds; trummariks tuli Brian McGee. Algkoosseis muutus seejärel, kuni klahvpillimängija Mick MacNeil ja basskitarrist Derek Forbes said ansambli liikmeteks. Nad säilitasid pungi isetegemise vaimu, kuid suunasid pilgu elektrooniliste rütmide ja kõlatekstuuride poole.

Tuntuks saamine

Varajaste plaatide käekiri liikus Roxy-mõjuliselt debüüdilt „Life in a Day“ süngema albumi „Empires and Dance“ poole. Pidev kontserdituur muutis ansambli üha kindlamaks ja selle kõlapilt avardus. 1982. aasta album „New Gold Dream (81,82,83,84)“ jõudis Suurbritannias 3. kohale ning muutis kriitikute poolehoiu müügieduks. Kerr nimetas seda hiljem ansambli „pühaks graaliks“ – plaadiks, mille kaudu kuulajad leidsid ühenduse oma mütoloogiaga maailmaga.

Muusika ja tuntumad lood

Simple Mindsi tunnuskõla sündis Burchilli helgest kitarrist, elektroonilistest rütmidest ja Kerri avaratest refräänidest. New Yorgi raadiost kuuldud funk'ist ja räpist mõjutatud „Promised You a Miracle“ oli nende esimene teadlikult puhas poplugu. „Sparkle in the Rain“ viis kõla areenirokini. Keith Forsey ja Steve Schiffi kirjutatud filmilugu „Don't You (Forget About Me)“ tõusis USA edetabeli tippu; „Once Upon a Time“ lisas seejärel ansambli avarale kõlale souli ja gospelit.

Edu ja tunnustus

1980. aastate teiseks pooleks täitis Simple Minds staadione ja oli esinenud Philadelphias Live Aidil. Nad olid esimene esineja, kes nõustus osalema 1988. aasta Nelson Mandela 70. sünnipäeva austuskontserdil, ning kirjutasid selle jaoks loo „Mandela Day“. Kerr meenutas, et nad nõustusid „silmapilkugi kõhklemata“, ning muutsid osalemise tseremoniaalse esinemise asemel kunstiliseks seisukohavõtuks. 1989. aastal ilmunud „Ballad of the Streets“, mille juhtlugu oli „Belfast Child“, tõi ansamblile esimese Suurbritannia 1. kohale jõudnud singli.

Mis sai edasi

1990. aastad tõid liikmete lahkumisi, raugeva hoo ja aja, mil Kerr ja Burchill ei teadnud, kuhu Simple Minds enam sobitub. Ansambli viiele esimesele albumile keskendunud 2012. aasta kontserdituur aitas kuulajatel staadionihittide tagant avastada eksperimenteeriva ansambli ning sellele järgnesid uued plaadid. 2026. aasta septembris kuulutasid nad välja albumi „Sacrosanct“, mis sai osaliselt tõuke sellest, kuidas publik võttis 2025. aasta Põhja-Ameerika tuuril vastu nende varased lood, ja mille ilmumine oli kavandatud 2027. aasta jaanuariks. Kerr kirjeldas ligi viitkümmend koos kirjutatud aastat nii: „See ei tundu enam karjäärina, vaid pigem nagu usk.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada