Kuidas alustati

Paul Simon ja Art Garfunkel kasvasid üles Queensi Forest Hillsis ning hakkasid teismelistena koos salvestama. Tom & Jerry nime all viisid nad loo „Hey, Schoolgirl“ 1957. aastal USA edetabeli 50 parema hulka ning esitasid seda isegi saates Bandstand fonogrammi järgi. Hitt ei kujunenud siiski kestva karjääri aluseks.

Tuntuks saamine

Duo akustiline debüütalbum „Wednesday Morning, 3 A.M.“ ilmus 1964. aastal. 1965. aastal lisas produtsent Tom Wilson selle albumi loo „The Sound of Silence“ salvestisele elektrikitarri ja rütmisektsiooni. Sama aasta lõpuks oli singel jõudnud USA edetabelis 1. kohale ning Simon ja Garfunkel olid taas koos. Filmiga „The Graduate“ jõudis nende muusika kinno; „Mrs. Robinson“ tõusis 1968. aastal singliedetabeli 1. kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Koostöö oli teadlikult ebasümmeetriline: Simon tõi laulud ja akustilise raamistiku, Garfunkel kujundas vokaalseaded ning laulis selget kõrget häälepartiid. Hiljem meenutas Garfunkel Simoni tavapärast kutset: „Las ma näitan sulle, mille kallal olen viimasel ajal töötanud.“ Garfunkeli sõnul innustas Simonit jätkama just see, kui vaimustunult ta ise materjali vastu võttis. Nende heliplaatides ühinesid folgi avameelsus ja viimistletud popproduktsioon.

Edu ja tunnustus

1968. aastaks olid nii „Bookends“ kui ka filmi „The Graduate“ heliriba jõudnud USA albumiedetabeli tippu. Duo viies ja viimane stuudioalbum „Bridge Over Troubled Water“ jõudis 1970. aastal samuti 1. kohale. 1971. aasta Grammy auhinnagalal võitis see aasta albumi ja aasta salvestise auhinna; nimilugu tõi Paul Simonile aasta laulu auhinna. Nende tipp ei tuginenud seega pikale diskograafiale, vaid viiest stuudioalbumist koosnenud tihedale eduperioodile, mis lõppes enne, kui kumbki mees sai kolmekümneseks.

Mis sai edasi

Suurim edu ja lahkuminek saabusid korraga. Viimase albumi tegemise ajal ajasid Simon ja Garfunkel eri sihte ning nende töösuhe oli pingeline; 1970. aastal läksid nad lahku. Hiljem tulid nad küll mitu korda kokku, kuid need olid suursündmused, mitte püsiv uus algus: 1981. aasta kontserdile Central Parkis tuli 500 000 inimest, 1980. aastate alguses järgnes maailmaturnee ning 2003. ja 2004. aastal tuur Old Friends. Nad astusid koos üles 2010. aasta New Orleans Jazz Festil, kuid kavandatud Põhja-Ameerika turnee lükati seejärel määramata ajaks edasi, sest Garfunkelil diagnoositi häälepaelte parees.

Garfunkel nimetas Central Parki kontserti „mu lavakarjääri suurimaks elamuseks“ ja meenutas, kuidas ta pöördus laval Simoni poole ning ütles: „Ma teadsin, et tegime 60. aastatel midagi õigesti, aga seda ma ei osanud oodata.“ Pärast aastatepikkust lahusolekut kohtusid nad 2024. aasta sügisel taas New Yorgi stuudios. Garfunkeli sõnul oli õhtusöögil kallistusi ja pisaraid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada