Kuidas alustati

Esimesed lavakogemused sai ta pere ühises esinemisnumbris. Ema Maria Valente esines muusikaklounina, isa Giuseppe oli akordionivirtuoos. Pere neli last kasvasid üles tsirkuse ja varietee keskel ning õppisid täiskasvanud artiste jälgides. Caterina meenutas hiljem: „Silvio mängis saksofonisoolot ja mina tantsisin steppi.“ Pärast igaühe soolonumbrit tulid lapsed üheskoos lavale ema juurde tagasi ning laulsid ja tantsisid temaga. Silvio õppis oma ametit ka perega esinedes.

Tuntuks saamine

Saksamaal sai ta esmalt tuntuks õe saatjana ning seejärel ka oma šlaagritega. Esinedes jättis Silvio Francesco Valente perekonnanime ära ja kasutas oma kaht eesnime. Õe-venna ühised plaadid ilmusid eri nimede all: Club Honolulu, Club Italia või Club Indonesia. Ka 1960. aasta „Itsy Bitsy Teenie Weenie Honolulu-Strand-Bikini“ oli õe ja venna ühine salvestis.

Silvio salvestas duette ka Margot Eskensiga. 1960. aastal liitus temagi Deccaga; 1962. aastal salvestasid õde ja vend muu hulgas loo „Quando quando“. Ühiste plaatide kõrval oli Silvio ka Caterina maailmaturneede muusikaline juht.

Muusika ja tuntumad lood

Muusika ja näitlemise ühendamine viis ta ka kinolinale. Viiekümnendatel aastatel mängis ta muusikafilmis „Du bist Musik“. Filmis „...und abends in die Scala“ astus ta üles nii näitleja kui ka lauljana. Ka pärast šlaagrifilmide ajastut jäi ta kaamera ette: 1980. aastal oli tema osalusel ekraanil „Stars in der Manege 1980“, hiljem mängis ta aga filmis „My Lovely Monster“, mis valmis aastatel 1989–1991.

Mis sai edasi

1963. aastal jõudis üks Francesco osalusel tehtud salvestis veel kord edetabelisse; tema aeg eduka šlaagrilauljana sai läbi. Hiljem tõmbus ta tagasi Lugano järve äärde. Viimastel eluaastatel võttis ta vaid aeg-ajalt vastu väiksemaid telerolle. Ta suri 20. augustil 2000 Luganos vähki. Campione d’Italias oli ta pidanud väikest hotelli.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 14.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada