Silvi Vrait
Silvi Vrait ei pidanud žanrite vahel liikumist teadlikuks strateegiaks: džässist rokini oli see tema enda sõnul loomulik olek. Ta esines nii Fixiga, muusikalilaval kui ka Eurovisioonil ning õpetas järgmist põlvkonda.
Viimati eetris · Teisel pool tänavat seal
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Milord4 korda eetrisviimati
- 2Hags dixi blues4 korda eetrisviimati
- 3Just a Little Too MuchSilvi Vrait & Fix4 korda eetrisviimati
- 4Seine'i kaldad3 korda eetrisviimati
- 5Pariisi taeva all3 korda eetrisviimati
- 6Igatsus3 korda eetrisviimati
- 7Ilus plika3 korda eetrisviimati
- 8Üks laul, üks viis...Ivo Linna/Tõnis Mägi/Reet Linna/Silvi Vrait/Tarmo Pihlap3 korda eetrisviimati
- 9Ootus3 korda eetrisviimati
- 10Teisel pool tänavat seal2 korda eetrisviimati
- 11Kuidas küll mul pea käib ringi2 korda eetrisviimati
- 12Nagu merelaine (feat. DJ X)2 korda eetrisviimati
- 13Müürilill2 korda eetrisviimati
- 14Meri1 kord eetrisviimati
- 15Kui sa aitad mammat1 kord eetrisviimati
- 16Akordion1 kord eetrisviimati
- 17Nagu Merelaine1 kord eetrisviimati
- 18Secret love1 kord eetrisviimati
- 19Lennutund1 kord eetrisviimati
- 20Ulila1 kord eetrisviimati
- 21C'est si bon1 kord eetrisviimati
- 22Padam, padam1 kord eetrisviimati
- 23Kantri alati jääb1 kord eetrisviimati
- 24I Hear a Little Story in Music90 päevaga eetris ei olnud
- 25Jaaniöö90 päevaga eetris ei olnud
- 26Kauneid Jõule90 päevaga eetris ei olnud
- 27Ma joobun õnnestJaak Joala/Silvi Vrait90 päevaga eetris ei olnud
- 28Ma loobun õnnest90 päevaga eetris ei olnud
- 29Sulle küünal aknal vilgubSilvi Vrait & Justament90 päevaga eetris ei olnud
- 30Värviline maailm90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Silvi Vrait oli üks väheseid muusikuid, kes esines kõigil Tartu muusikapäevadel; seal valiti ta korduvalt parimaks vokaalsolistiks.
- Kaarli kiriku 84 registriga oreli üks viledest kannab Silvi Vraidi nime.
- 1994. aastal ilmus temalt ingliskeelsete lastelaulude audiokassett „English Children’s Songs“.
Esitaja lugu
Silvi Vraidi tee algas Kehras klaveriõpingutega. Ta lõpetas 1968. aastal Kehra lastemuusikakooli, aasta hiljem keskkooli ning 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal. Muusikaharidus ja keeleoskus jäid talle tööriistadeks, kuid laulmisest kõneles ta kui vajadusest, mitte kui karjääriplaanist: „Minu tahe laulda oli valdav ja üle kõige.“
Avalikkuse ette jõudis ta 1972. aastal teleesinemistega saadetes „Kaks takti ette“ ja „Käokava“ ning kevadkontserdiga ansambli Viker-5 ees. Järgnesid esinemised Tartu Ülikooli kohviku ansamblis ja ansamblis Suuk; 1975. aastal liitus ta Fixiga. Aastatel 1976–1983 töötas Vrait Vanemuises laulja ja näitlejana. Fixis kirjeldas ta end võrdväärse muusikuna, kellel oli sõnaõigus nii repertuaari valikul kui ka esituse kujundamisel.
Ühte žanrikasti ta ei jäänud. Pärast Vanemuist töötas Vrait aastatel 1984–1993 Eesti Riiklikus Filharmoonias ning tegi koostööd nii Justamendi ja Kukerpillide kui ka džässansamblite ja bigbändidega. 1985. aastal sai alguse pikaajaline koostöö Jaak Jürissoniga. Tema repertuaar hõlmas poppi, rokki, kantrit, džässi, bluusi, šansooni ja spirituaale.
1994. aastal jõudis ta Eurovisioonile. Helilooja Ivar Must ei olnud Vraiti varem isiklikult tundnud, kuid läks tema ukse taha ja pakkus talle keerukat ning suurt hääleulatust nõudvat laulu „Nagu merelaine“. Vrait oli peaaegu kohe nõus. Dublinis alles õppis Eesti delegatsioon rahvusvahelise meelelahutusäri reegleid; Musta meenutuse järgi kuulis Vrait, kes valdas inglise keelt väga hästi, intervjuudes ikka ja jälle pöördumisi, mis seostasid iseseisvat Eestit endiselt Nõukogude Liiduga. Võistlusel tuli ta 24. kohale, kuid just seal töötasid koos tema võimas hääl, filoloogiharidus ja konkreetne loomus.
Lavatöö kõrval tegutses Vrait järjekindlalt õpetajana. Ta õpetas Georg Otsa nimelises muusikakoolis ning 1994. aastast kuni elu lõpuni inglise keelt Tallinna Prantsuse Lütseumis. Samal ajal jätkus tema teatritöö: „Porgy ja Bess“ — Bess, „Gypsy“ — Mamma Rose, „Helisev muusika“ — abtiss, „Chicago“ — Mamma Morton, „Kabaree“ — preili Schneider. Nooremad lavakaaslased on meenutanud, et ta oli ühtaegu range, emalik ja hooliv. Silvi Vrait suri 28. juunil 2013, kuid tema töö elab edasi salvestistes, lavalugudes ja õpilastes.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 18.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
