Silja
Silja Vipre tegi muusikalise hariduseta teoks kaks vastandlikku plaadiunistust: esmalt ingliskeelse, seejärel eestikeelse autorilaulude albumi. Mõlema keskmes on üks ja sama tööviis — elu muutub tema käes sõnadeks ja viisiks.
Viimati eetris · Waisting Life
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Light Up My Way4 korda eetrisviimati
- 2Merciless2 korda eetrisviimati
- 3Picture2 korda eetrisviimati
- 4Ingel (Lenny LaVida Remix)2 korda eetrisviimati
- 5Waisting Life1 kord eetrisviimati
- 6My Summer Boy1 kord eetrisviimati
- 7Kummale Poole1 kord eetrisviimati
- 8Kui On Öeldud Jah90 päevaga eetris ei olnud
- 9Merciless (Lenny LaVida Remix)90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Debüütalbumi esitlusteks valiti kaks eriilmelist esinemispaika: Tallinna Von Krahl ja Kuressaare Arensburgi Lounge Muusa.
Esitaja lugu
Silja Vipre on Saaremaa laulja, kitarrimängija ja laulukirjutaja, kes jõudis avalikkuse ette omaenda materjaliga. Muusikalist haridust tal ei ole ning 2021. aastal kirjeldati teda pigem isehakanud muusikaarmastajana. Tema tööviis algab elust endast: „Iga inimene elab end välja erinevalt. Mina kirjutan enda mõtted ja emotsioonid paberile ja siis sünnib neist varem või hiljem muusika.“
Esimene suurem salvestustöö algas 2015. aasta augustis Sinusoid Stuudios. Detsembris ilmunud debüütalbum „There’s No Lies“ koosnes kolmeteistkümnest Silja ingliskeelsest autorilaulust. Stuudios mängisid Tomi Rahula, Taavi Lang, Henno Kelp ja trummar Borka, kuid lavale viis Silja oma muusika teise sõprade ringiga: Üllar Priks klahvpillidel, Jan Viileberg kitarril, Kristo Joosep trummidel ja Toomas Pihlau basskitarril. Esitlusi kavandati nii Tallinna kui ka kodulinna Kuressaarde.
Järgmises etapis tõusis emakeel järjest rohkem esiplaanile. Ansambli Patronus solistina laulis Silja meloodilist popfolki. 2016. aasta oktoobris avaldas sõpradest koosnev ansambel oma esimese eestikeelse singli „Tõmban täpiks“ ja asus kogu kontsertkava eesti keelde viima. Detsembris järgnes „Must lumi“, mille sõnad ja viis pärinesid seekord Üllar Priksilt; Silja kirjeldas seda kui laulu kirest inimeste, elu ja armastuse vastu.
Silja ei kirjutanud ainult oma ansamblile: laule on ta teinud ka teistele Eesti muusikutele ning 2018. aastal avaldas koos kauaaegse lavapartneri Heiko Liiviga akustilise singli „Las ma armastan“. Laul seati väikesele koosseisule, mille keskmes olid hääl ja kitarr. Vipre kirjeldas siis oma loomust lihtsalt: „Püsimatu on mu hing alati olnud ja eks selliseks vist jäängi.“
2021. aasta albumiga „ise enesest“ viis Silja lõpule pikalt kaalutud pöörde eestikeelse täispika plaadi poole. Kolmteist laulu oli valminud eelnenud aastatel ning iga laul oli kirjutatud kellelegi mõeldes või pühendatuna: neis oli mälestusi, igatsust, tänu ning elu tõuse ja mõõnu. Silja kutsus taas appi Üllar Priksi ja Jan Viilebergi ning salvestas plaadi ühe aasta jooksul kiirustamata. 2022. aasta novembris avaldas sama kolmik järgmise loo „Golddigger“: Silja kirjutas, Üllar mängis klahvpille ja Jan kitarri.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
