Siiri Sisask
Siiri Sisask sai teismelisena lauljana tuntuks telekonkursil, laulis seejärel Rujas ja Vitamiinis ning kirjutas hiljem laulu, mis jõudis etendusest „Mahtra sõda“ laulupeole. Tema loomingut läbib haruldane joon: ta jätab muusikasse teadlikult ruumi vaikusele, improvisatsioonile ja tundele, mida tavakeel ära ei seleta.
Viimati eetris · Ma Ei Maga Ma Ei Söö
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ma Ei Maga Ma Ei Söö4 korda eetrisviimati
- 2Pime tubaVitamiin/Siiri Sisask4 korda eetrisviimati
- 3Laev tõstis purjed90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Ta osales 1982. aastal valminud filmis „Arabella, mereröövli tütar“, mis esilinastus 1983. aastal.
- Koos poja Jost Sisaskiga avaldas ta 2002. aastal lasteraamatu „Head ööd, maga hästi!“.
- Temast valmis 2004. aastal Mark Soosaare portreefilm „Siiri – hääl maa ja taeva vahel“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Siiri Sisask sai lauljana tuntuks 1985. aasta telekonkursil „Kaks takti ette“, kuid võistluslavale ta pidama ei jäänud. Eesti Riikliku Filharmoonia solistina laulis ta 1987. aastal Rujas ja järgmisel aastal Vitamiinis, seejärel töötas kabareedes ning jätkas 1991. aastast vabakutselisena. Nende kiiresti vahetunud lavade järel on ta liikunud rokist ja estraadist üha enam enda kirjutatud, improvisatsioonile ruumi jätva muusika poole.
Tuntuks saamine
1997. aastal sündis Raplamaal Mahtra vabaõhuetenduse „Mahtra sõda“ jaoks laul „Mis maa see on“: muusika kirjutas Sisask, sõnad Peeter Volkonski. Aasta hiljem ilmus see koos Ultima Thulega samanimelisel plaadil. Teatrilavale loodud küsimusest kasvas teos, mida on hiljem lauldud ka laulupeol – harv juhus, kus ühe rolli jaoks kirjutatud muusika hakkas elama väljaspool algset etendust.
Muusika ja tuntumad lood
Sisaski jaoks ei ole laul suletud konstruktsioon. Jazzkaarele antud intervjuus ütles ta: „Looming on selline asi, et patt on seda päris enda omaks pidada.“ Tema sõnul sünnivad laulud vaikuses ja üksiolemises, ent ärkavad ellu alles esitades; ansamblis Jälg jättis ta osa muusikast teadlikult lõplikult paika panemata. Sama mõtteviisi järgis ta ka koostöödes: 1996. aastal alanud koostöö saksa kitarristi Boris Björn Baggeriga ning aastatel 2003–2015 koostöö pianist Kristjan Randaluga viisid ta jazzilavadele üle Euroopa. Sisask ei püsi ühes žanrilahtris, vaid otsib iga koosseisuga uut pinget sõna, vaikuse ja improvisatsiooni vahel.
Koht eesti muusikas
Muusika kõrval on ta järjekindlalt sidunud oma loomingut teiste kunstide ja ühiskondliku tegevusega. Ta on kirjutanud näidendimuusikat, mänginud filmides ja telesarjades ning kehastanud filmis „Taarka“ nimiosa. 1998. aastal asutas ta fondi „Saagu valgus“ ja korraldas samanimelisi heategevuskontserte. Aastatel 2003–2007 kuulus ta Riigikogu X koosseisu, kuid laval ei esinenud ta poliitikuna. ERR-ile ütles ta, et pole end kunagi pidanud pubi- ega grillipeolaulikuks, vaid otsib esinemises kooskõla oma isiksusega.
Mis sai edasi
2016. aastal kirjeldas Sisask metsaelu ja vaikust jõuna, mis oli teda varasemast loomingust kaugele nihutanud; samal ajal esitles ta uut plaati, luulekogu ja maalinäitust. 2025. aastal ilmus tema album „Kiri Kiri Hai“, mille ta tegi koos ansambliga Rühm. Plaadi nimiloo keel on Sisaski enda välja mõeldud: tema selgituse järgi annab see kuju tunnetele, mille jaoks tavalisi sõnu ei leidugi.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 22.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
