Sibyl Vane’i asutasid 2010. aastal Pärnus laulja ja kitarrist Helena Randlaht ning bassist Heiko Leesment. Nad tundsid teineteist varasemast bändist: Randlaht oli algul Leesmendi ansambli vaimustunud kuulaja, kuni Leesment kutsus ta endaga mängima. Alguses mängisid nad vanu lugusid ja kavereid, kuid kuni kümme tundi kestnud proovide käigus tõi Randlaht välja oma loo „What’s My Name“. Sellest hetkest keskendusid nad tema lauludele ja ühisloomingule.

Nimi pärineb Oscar Wilde’i romaanist „The Picture of Dorian Gray“. Kontserdiplakaadi jaoks oli kiiresti nime vaja ja äsja raamatu lõpetanud Randlaht pakkus välja traagilise näitlejanna nime Sibyl Vane. 2012. aastal sõlmis bänd Tallinn Music Weeki järel lepingu Läti plaadifirmaga I Love You Records ja esines sama aasta suvel Positivuse festivalil. Debüütalbum „Love, Holy Water & TV“ viis bändi klubidest Balti ja Skandinaavia teedele ning Garbage’i siinse kontserdi soojendajaks. Randlaht on nimetanud seda aega parimaks bändikooliks: muusikatööstusest teati veel vähe, kuid iga esinemine õpetas midagi uut.

Esimese koosseisu lagunemise järel pidi ansambel uuesti tasakaalu otsima. Hendrik Liivik liitus trummarina 2015. aastal ja aastaid valminud omanimeline teine album ilmus 2017. aastal. Leesment on kirjeldanud seda minimalistliku katsena leida uus tee. Pidev välismaal tuuritamine oli bändi samal ajal Eesti publikust eemale viinud.

Et seda vahemaad proovile panna, valis bänd 2018. aasta Eesti Laulule loo „Thousand Words“ – esimese katse uue kirjutamis- ja seadeviisiga. Sibyl Vane sai finaalis neljanda koha ja erialaasjatundjate häältega teise. Kolmas album „Duchess“ ilmus 2020. aastal ja pööras pilgu perekonnale, emadele ja raskete kogemustega leppimisele; trio senisele pillikõlale lisandusid külalised, trompetid ja elektroonika.

Sotsiaalsete teemadega tegeleb bänd ka väljaspool laule. Randlahe töö sotsiaalpedagoogina ja Leesmendi kokkupuude sotsiaaltööga ajendasid bändi esmalt loomade varjupaigale raha koguma ning hiljem siduma oma kontsertalbumi Pärnu Naiste Tugikeskuse toetamisega. Randlahe sõnul tuleneb see loomulikult bändi Pärnu taustast.

27. märtsil 2026 ilmunud neljandal albumil „Vortex“ tõusis kitarride, süntesaatorite ja elektroonika keskel esiplaanile Randlahe hääl. „Selle albumi üks keskne mõte on kindlasti see, et ma ei peida end enam,“ ütles ta. Plaadi keskmes on Randlahe ja Leesmendi loominguline dialoog, mille eesmärk polnud kompromiss, vaid tervik.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada