Shed Seven
Kartulitehase tühjast kontorist sai Shed Seveni prooviruum. Yorki ansambli teekond britpopilugudest, millele publik kaasa laulis, esimese esikohaalbumini kestis üle kolmekümne aasta.
Viimati eetris · People Will Talk (Radio Edit)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1People Will Talk (Radio Edit)2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 2026. aastal meenutas Witter, et kartulitehase kontori asemele oli tulnud ehituspood: paigas, kus Shed Seven proove tegi, müüdi aiakuure.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Shed Seven alustas Yorkis 1990. aastal. Laulja Rick Witter oli juba koos Paul Banksi ja Tom Gladwiniga kohalikes ansamblites mänginud. Uues bändis mängis algul kitarri Joe Johnson, kuid enne Polydoriga lepingu sõlmimist 1993. aastal asendas teda Banks. Nende koostöö tõi bändi varastel plaatidel esiplaanile Witteri hääle ja Banksi kitarri.
Tuntuks saamine
Pärast 1994. aastal ilmunud debüütalbumit „Change Giver“ jäi ansambel prooviruumist ilma. Bassimees Gladwin jõudis tutvuse kaudu Yorki lähedal asuva Cockerilli kartulitehaseni, kus bänd sai kasutada tühja kontorihoonet tasuta ning mängida nii valjusti, kui soovis. Suur osa albumist „A Maximum High“ võttis kuju just seal. Kitarrikõla kõrval said ruumi soulimuusikast inspireeritud vaskpillid, eriti loos „Going for Gold“, mis jõudis 1996. aastal Briti singliedetabelis kaheksandale kohale. Aastatel 1994–2003 jõudis Shed Seveni viisteist singlit Briti edetabeli neljakümne parema hulka.
Mis sai edasi
Banks lahkus 1999. aastal ja Johnson naasis 2000. aastal. Ansambel andis 2001. aastal välja albumi „Truth Be Told“ ning läks 2003. aastal laiali peamiselt plaaditööstusega seotud põhjustel, nagu Witter hiljem meenutas. 2007. aasta taasühinemisel olid Banks ja Johnson samas koosseisus. Witter selgitas: „Me kõik olime igatsenud laval esinemist.“ Publiku huvi tõttu koliti kontserdid suurematesse saalidesse ja lisati esinemiskuupäevi; jõulukontsertidest said korrapärased kohtumised publikuga. Lavale naasmisele ei järgnenud terve kümnendi jooksul uut stuudioalbumit.
Uued lood hakkasid viimaks sündima kontserdiks harjutades: riff ajendas Witterit kaasa lööma ning kahe tunniga oli ansamblil olemas mitme loo algus. Nad jätkasid kirjutamist salaja, et vältida survet, mis kaasneks tagasitulekuplaadi väljakuulutamisega enne selle valmimist. 2017. aastal ilmus produtsent Youthiga salvestatud „Instant Pleasures“, nende esimene stuudioalbum kuueteistkümne aasta jooksul. Witteri sõnul oli bänd üheksakümnendate aastatega võrreldes rohkem valmis produtsendi soovitusi kuulda võtma ja oma lugusid muutma.
Kauaaegsed liikmed Alan Leach ja Joe Johnson lahkusid 2021. aastal; koosseisuga liitusid Rob Maxfield ja Tim Wills. 2024. aastal tõi „A Matter of Time“ neile esimese esikoha Briti albumiedetabelis ning sama aasta sügisel jõudis samale kohale ka „Liquid Gold“. 2026. aasta oktoobris valmistas bänd ette omanimelist albumit, mis pidi ilmuma 2027. aasta jaanuaris. Kontserdid lõpetas Witter endiselt looga „Chasing Rainbows“, lastes publikul lõpus laulmise üle võtta.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga15 allikatKontrollitud 31.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
