Kuidas alustati

Orville Richard Burrell kasvas üles Jamaical Kingstonis ja kolis teismelisena Brooklyni. New Yorgi tärkavas dancehall’i-ringkonnas hakkas ta tegutsema MC-na, seejärel teenis neli aastat USA merejalaväes ning viibis operatsiooni Desert Storm ajal muu hulgas Lähis-Idas. Varsti pärast teenistusest lahkumist sõlmis ta oma esimese plaadilepingu. Tema 1993. aasta versioon loost „Oh Carolina“ sai üleilmseks hitiks, mis ühendas eri publikuid, ja viis dancehall’i tavapärasest ringist palju kaugemale.

Tuntuks saamine

Erinevate kuulajateni jõudmine oli teadlik valik. Shaggy on hiljem öelnud, et eemaldus ühetaolisest dancehall’ist ja liikus hübriidsalvestiste poole, kuigi reggae ja dancehall’i žanripuhtuse kaitsjad teda kritiseerisid. Peavooluraadiotes polnud reggaele omaette kohta. Seepärast uskus ta, et peab nägema rohkem vaeva kui artistid, kes juba popi- või rokiformaadis kõlasid: tema sõnul pidi tema lugu olema keskmisest 10 korda parem. 1995. aasta album „Boombastic“ tõi talle esimese Grammy.

Edu ei taganud talle siiski kindlat teed. Virgin lõpetas temaga koostöö pärast seda, kui album „Midnite Lover“ oli valmistanud pettumuse; Shaggy sõnul purustas otsus tema ego ja enesehinnangu. Tema järgmine album „Hot Shot“ ei jõudnud esialgu USA Top 100 edetabelisse. Pööre algas siis, kui üks Honolulu raadio DJ hakkas mängima lugu „It Wasn’t Me“. Lugu tõusis Ameerikas esikohale ja sellele järgnes „Angel“. Album pälvis kuuekordse plaatinastaatuse ja tähistas tema tagasitulekut.

Muusika ja tuntumad lood

Tagasitulek tegi selgemaks selle, mida Shaggy oli algusest peale väitnud: dancehall ei pidanud mahtuma üksnes ühte stiili- või tururaami. Tema ametlik elulugu sõnastab loomingulise sihi lihtsamalt: esineda muretult ja rõõmsalt ning pakkuda rõõmu võimalikult paljudele inimestele. Mängulust on tema tööpõhimõte, mitte pelk lavapoos.

Edu ja tunnustus

Recording Academy andmetel on Shaggyl kaheksa Grammy nominatsiooni ja kaks võitu: „Boombastic“ 1996. aastal ning Stingiga tehtud album „44/876“ 2019. aastal. Teine võit ei jäänud minevikku tähistama, vaid koostöö jätkus: 2025. aastal salvestasid nad endiselt koos ja jagasid teineteisega muusikateadmisi; Associated Pressi intervjuus naeris Shaggy, et nüüd on ta laulja. 2026. aastal kuulutas ta välja stuudioalbumi „Lottery“ ja jätkas seal oma hübriidset teed popi, R&B ja nüüdisaegse üleilmse produktsiooni vahel.

Mis sai edasi

Hiljem suunas ta oma edu ka Kingstoni hüvanguks. 2009. aastal asutas ta sihtasutuse Shaggy Make a Difference Foundation ja alustas heategevuskontsertide sarjaga Shaggy & Friends. Tema ametliku eluloo järgi on üritused kogunud miljoneid. Toetuse saaja on Bustamante Children’s Hospital Kingstonis — samas linnas, kust algas Orville Burrelli lugu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada