Severine
Séverine oli veendunud, et tema õhtu on lõppenud, ja jõudnud juba riided vahetada, kui tiim tormas garderoobi teatama, et ta on Eurovisioni võitmas — ja ta tuli kiiruga uuesti riidesse panna. Monaco eest võistelnud prantslanna võit avas talle eelkõige teise karjääri Saksamaal.
Viimati eetris · Olala L Amour
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Olala L Amour3 korda eetrisviimati
- 2So ein Sommersonnentag1 kord eetrisviimati
- 3Un Banc, Un Arbre, Une Rue90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Enne väljavalimist polnud Séverine'il Monacoga mingit isiklikku sidet; prints Albert võttis ta ametlikult vastu alles 2007. aastal, kolmkümmend kuus aastat pärast võitu.
- Dublinis filmis üks telekanal mitut favoriiti külmast hoolimata sadamas ja nappides rõivastes; Séverine'i sõnul oli enamik neist järgmiseks päevaks hääle kaotanud.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Josiane Grizeau sündis 1948. aastal Pariisis. Juba neljateistkümneaastaselt laulis ta ansamblis Les Murators, seejärel salvestas 1967. aastal Céline'i nime all. Laulusõnade autor Georges Aber märkas teda, andis talle nime Séverine ja hankis lepingu Philipsiga. Esimese tõelise edu tõi talle 1970. aastal filmi „Le passager de la pluie“ tunnuslugu; Eurovisionile ei läinud ta seega sugugi tundmatu lauljana.
Tuntuks saamine
1971. aastal valis Monaco ta Dublinisse. Hiljem ütles Séverine, kes pidas end alguses džässilauljaks, et Eurovision polnud talle ei unistus ega eesmärk. Ometi võttis ta omaks prantsuse šansooni nõudliku vormi ja võitis 3. aprillil konkursi looga „Un Banc, Un Arbre, Une Rue“. Tema saksakeelne versioon „Mach die Augen zu“ jõudis Saksamaa edetabelis 20 parema hulka ning muutis Monaco võidu kohe pääsmeks Euroopa lavadele.
Muusika ja tuntumad lood
Võit ei sillutanud talle sirget teed. Tema mänedžeri ja Philipsi pikaajaline vaidlus takistas tal alates 1973. aastast Prantsusmaal salvestada; Saksamaast sai tema tegelik tööpõld. Jack White kujundas talle looga „Olala L'Amour“ peolaulja kuvandi. Peter Orloff tõi seejärel esile nüansirikkama laulja: ballaad „Was wird aus einer verlorenen Liebe“ jõudis Saksamaa müügiedetabelisse ning selle toel sõitis ta 1974. aastal neljakümne kuut linna hõlmanud turneele.
Edu ja tunnustus
Séverine'ist sai saate ZDF-Hitparade püsikülaline. Pärast poja sündi 1975. aastal vähendas ta mitmeks aastaks teadlikult plaatide väljaandmist ja esinemisi. Jack White andis tema karjäärile 1981. aastal looga „Sieben Tränen“ uue hoo; laulu saatis edu nii müügis kui ka raadios. 1975. ja hiljem 1982. aastal osales ta Saksamaa Eurovisioni eelvoorudes, kuid võistlusele tagasi ei pääsenud; ta selgitas siiski, et need saated olid tema Saksa karjääri taas käima tõmmanud.
Mis sai edasi
2000. aastal püüti Prantsusmaal kogumikuga tema kodumaist karjääri taaselustada, kuid endist kohta ta tagasi ei saanud. Ta jätkas Saksamaal kuni 2005. aastani, mil otsustas ise tagasi tõmbuda. Ta ei nimetanud end staariks, vaid lauljaks, kes teenis ustava publiku toel oma ametiga elatist. Tema viimane album „Espérance“ ilmus 2016. aastal ja samal aastal astus ta festivalil Volcavision üles viimast teadaolevat korda.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
