Kuidas alustati

Mendes õppis klassikalist klaverit, kuid Rio džässiklubid muutsid tema suunda. Copacabanas Bottles Baris kujundas ta trio ümber ansambliks Sexteto Bossa Rio, millega püüdis ühendada Horace Silveri džässi jõu bossa nova meloodilisuse ja sensuaalsusega. Ansambel salvestas „Você ainda não ouviu nada!“; seaded tegid Antônio Carlos Jobim, Moacir Santos ja Mendes ise. 1962. aastal Carnegie Hallis esinedes kohtus ta Cannonball Adderley ja Atlantic Recordsi juhi Nesuhi Erteguniga; nii avanes tee Ameerikasse juba enne, kui ta sinna elama asus.

Tuntuks saamine

Varane Ameerika ansambel Brasil '65 ei saavutanud kaubanduslikku edu ning enamik selle liikmeid naasis kodumaale. Mendes jäi. Ta lisas instrumentaalkoosseisule kaks naishäält, kohtus A&M-i asutajate Herb Alperti ja Jerry Mossiga ning kujundas ansambli Brasil '66. Alpert produtseeris albumi „Herb Alpert Presents Sergio Mendes & Brasil '66“. Albumi säravates ja täpsetes seadetes põimusid portugalikeelne laul, Brasiilia rütm ning Ameerika popp; see kooslus leidis rahvusvahelise kuulajaskonna. Jorge Beni „Mas Que Nada“ kujunes ansambli tunnuslooks ning album jõudis Billboard 200 edetabelis 7. kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Nimed Brasil '66, Brasil '77 ja Brasil '88 kuulutasid muutust, kuid Mendese käekiri jäi äratuntavaks: Brasiilia laululooming ja löökpillid kohtusid džässiharmoonia, viimistletud popseadete, funki ning hiljem ka R&B-ga. Tema tõlgendustes võis Beatlesi meloodia kõlada samba kõrval, ilma et kumbagi oleks käsitletud muuseumiesemena. Kogu rütmirõhu juures sõnastas ta oma suunanäitaja lihtsamalt, nimetades end meloodiainimeseks. Just meloodia esikohale seadmine lubas tal kõlaga kaugele rännata, samal ajal kui klaver, kihilised hääled ja Brasiilia rütm hoidsid muusika äratuntavana.

Edu ja tunnustus

1983. aastal ilmunud omanimeline album taastas Mendese nähtavuse Ameerika Ühendriikide edetabelites ning „Never Gonna Let You Go“ jõudis Billboardi peamises singliedetabelis 4. kohale. 1992. aastal pöördus „Brasileiro“ otsustavalt afrobaia rütmide poole ja tutvustas laiemale kuulajaskonnale noort Carlinhos Browni. Album tõi Mendesele tema ainsa võistluskategoorias pälvitud Grammy — traditsioonilise maailmamuusika albumi auhinna. Tunnustus oli oluline, sest auhinna tõi taas kord uus kõlapalett, mitte Brasil '66 kordamine.

Mis sai edasi

Uus põlvkond jõudis tema ukse taha will.i.am-i kaudu, kes kutsus Mendese koostööle ansambliga Black Eyed Peas. Kohtumisest kasvas välja 2006. aasta album „Timeless“, millel hiphopi- ja R&B-külalised tõlgendasid Brasiilia repertuaari uuesti, selle asemel et seda vaid sämplida. Mendes jätkas loomingulist dialoogi hilisematel plaatidel ja filmitöös, sealhulgas animafilmis „Rio“. 2022. ja 2023. aastal astus pianist, kes oli kunagi sõitnud Niteróist praamiga üle lahe Riosse, oma ansambliga endiselt üles Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Korea, Filipiinide ja Taani lavadel. Mendes suri 5. septembril 2024 Los Angeleses 83-aastasena.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada