Kuidas alustati

Seelikukütid sündisid 1987. aasta naistepäevaks, kui Põlva Tarbijate Kooperatiivi naised tahtsid oma töökaaslasi üllatada. Mõte oli minna lavale meestena; ühekordsest etteastest kasvas ansambel. Hiljem võttis nende lavategelane Robert alguse kokku lausega: „Ajutised asjad pidid kestma ikke kõige kauem.“

Viis liiget kujundasid oma rollid põhjalikult välja. Ele Langist sai Elmar, Ester Vardjast kitarrist Esper, Evi Viinist akordionist Eeri, Maiken Hassist kontrabassimängija Mikk ja Svetlana Rohtist viiuldaja Sven. Vuntsid, mehenimed ja rahvalik kõnepruuk ei olnud kõrvaline naljanumber, vaid raamistik, mille sees ansambel laulis ja pilli mängis. Nii püsis tähelepanu alati kollektiivil, mitte üksikul solistil.

Tuntuks saamine

1991. aasta augustis esinesid Seelikukütid MTJ kümnenda aastapäeva kontserdil Tartu Tamme staadionil. Vihmasel õhtul oli kohal umbes 2 500 inimest, ehkki ärevate aegade tõttu olid avalikud kontserdid keelatud. Pärast pidu sõitsid Seelikukütid Põlvasse kõrvalteid mööda, sest Luhamaa maanteel liikusid tanketid. Nõnda langes nende lavaline lust kokku Eesti ajaloo kõige ärevamate päevadega.

Üheksakümnendatel jõudsid ansambli salvestised järjest helikassettidele: kolmas kassett ilmus 1996. ja viies 1997. aastal. Viis naist, kelle lavakuju oli sündinud ühel töökoha peol, olid vähem kui kümne aastaga jõudnud salvestada mahuka repertuaari.

Muusika ja tuntumad lood

Seelikuküttide kõla kandsid akordion, kitarr, viiul ja kontrabass, ent repertuaar ei piirdunud ühe allikaga. 1997. aasta kasseti autorite seas kohtuvad Evert Taube, Aadu Birnbaum, Phil Coulter, Bill Martin ja Heldur Karmo; nende laulud vormiti eestikeelseks rahvalikuks tantsumuusikaks. Lavaline mehekuju andis neile võimaluse laulda bravuurikalt kõrtsidest, merest ja armastusest, ilma et kogu ettevõtmisest oleks saanud tavaline kavereid esitav peobänd.

Edu ja tunnustus

Ansambli hiline müügiedu saabus 2022. aastal. Eesti Kullafondi sarjas ilmunud kolmikplaadile mahtus 72 lugu. Kogumik sisenes Apollo müügitabelisse teisel kohal ja tõusis seejärel neljaks järjestikuseks nädalaks esikohale. Avalooks valiti „Robert“, Elmar Turaga seotud „Veronika“ ja „Härra Klimberman“ jäid aga kogumikult välja — nii palju tuntud materjali ei mahtunud isegi kolmele plaadile.

Mis sai edasi

2012. aastal, ansambli 25. tegutsemisaastal, pani Sven ehk Svetlana Roht Põlva Talurahvamuuseumis kokku Seelikuküttide arhiivinäituse. Neli aastat hiljem kirjutas Robert kontserdikutsel, et Elmar on pensionile saadetud, teised tegelased on endiselt laval ja bussijuht Volli on pandud mandoliini mängima. 2022. aasta aprillis seisis 35 aastat varem naistepäevapeoks sündinud ansambli kolmikplaat nädala lõpuks Apollo müügitabeli esikohal. 9. septembril 2023 mängisid Seelikukütid Väätsa mõisas Eesti Skautide Ühingu tänuõhtul endiselt elavat muusikat.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada