Scatman John
Eluaegsest kogelemisest sai Scatman Johni pilet popmuusika tippu – alles pärast aastakümneid jazzklaveri taga. Läbimurre 52-aastaselt ei tähendanud oma hääle eest põgenemist, vaid selle avalikku omaksvõttu.
Viimati eetris · Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop) (Radio Mix)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Scatman's World4 korda eetrisviimati
- 2Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop) (Radio Mix)2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Larkin suutis korraga laulda kuni neljast noodist koosnevaid akorde; ta võrdles seda tehnikat iidse hinduistliku kurgulauluga.
- Esimest korda lisas ta laulmise oma lavaesinemisse 1984. aastal ristluslaeval, kui publik oli tema scat-laulule aplodeerinud.
- Tema oma plaadimärgil ilmunud jazzialbum „John Larkin“ salvestati 1984. ja anti välja 1986. aastal; see jäi aastateks varju ning leiti hiljem hinnatud plaadina uuesti üles.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ammu enne ülikonda, kaabut ja kiireid tantsulugusid töötas John Paul Larkin aastakümneid Lõuna-Californias jazzpianistina. Ta oli kogelenud kõnelema õppimisest saadik, kuid klahvide taga leidis teistsuguse ladususe. Kaheteistkümneaastaselt hakkas ta klaverit õppima; kaks aastat hiljem tutvustas talle scat-laulu Ella Fitzgeraldi salvestus loost „How High the Moon“. Jazziklubid pakkusid talle nii tööd kui ka pelgupaika. Hiljem tunnistas ta, et oli klaveri taha varjunud, sest kartis rääkida.
Alkohol ja kanged uimastid varjutasid tema jazziaastaid. Kui saksofonist Joe Farrell 1986. aastal suri, otsustas Larkin, et aitab, ning asus sõltuvusest taastuma.
Tuntuks saamine
Sõltuvusest taastumise ajal kohtus ta Judy McHugh'ga, kes julgustas teda klaverimängu kõrval ka laulma. Nad kolisid 1990. aastal Berliini. Judy andis tema jazzistandardite ja scat-laulu salvestise Taani mänedžerile Manfred Zähringerile, kes tegi ettepaneku sobitada see hääl tehno- ja tantsurütmidega. Produtsendid Tony Catania ja Ingo Kays kujundasid stuudios loo kandva motiivi. Larkin kartis, et loo reklaamimine toob tema kogelemise avalikkuse ette; Judy soovitas tal teha kogelemisest hoopis laulu teema. 52-aastaselt, pärast kuuetunnist salvestussessiooni, sai kogenud jazzmuusikust Scatman John.
Muusika ja tuntumad lood
Kiirus oli uus, kuid mootoriks jäi vana jazz: improviseeritud silbid, rütmitunnetus ja hääl, mida ta pidas omaette keeleks. Tema sõnul andis scat-laul talle võimaluse vabalt kogeleda. „Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)“ ühendas selle vabaduse enese aktsepteerimise sõnumiga; „Scatman’s World“ avardas mõtte kujuteldavaks paigaks, kus puuduvad võistlus ja eelarvamused.
Edu ja tunnustus
Mõlemad singlid jõudsid 1995. aastal Suurbritannia esikümnesse, kerkides vastavalt kolmandale ja kümnendale kohale. Album „Scatman’s World“ osutus eriti menukaks Jaapanis ning Saksamaa tunnustas teda Echo auhinnaga. Larkin asutas kogelevate inimeste toetamiseks Scatland Foundationi ja sai 1996. aastal Annie Glenn Awardi. Hiline edu ei kõrvaldanud tema kogelemist, kuid muutis varem varjatud omaduse avalikkuse silmis tugevuseks.
Mis sai edasi
1998. aasta lõpus diagnoositi tal kopsuvähk, kuid ravi ajal viis ta lõpule albumi „Take Your Time“. John Larkin suri 3. detsembril 1999 oma Los Angelese kodus 57-aastasena. Tema viimane karjääriperiood kestis vaevalt viis aastat, kuid muutis seda, kuidas avalikkus tema häält mõistis.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
