Kuidas alustati

Saxon kasvas välja kahest Lõuna-Yorkshire'i ansamblist. Laulja ja basskitarrist Biff Byford oli mänginud koos kitarrist Paul Quinniga ansamblis Coast; kitarrist Graham Oliver ja basskitarrist Steve Dawson tulid ansamblist S.O.B. Nendes juurtes ühinesid progressiivne haare ja jõuline bluusirokk. Koos trummar Pete Gilliga tegutsesid nad esmalt nime Son of a Bitch all, võtsid seejärel nimeks Saxon ja avaldasid 1979. aastal Carrere'i kaudu omanimelise debüütalbumi.

Tuntuks saamine

Pidev tuuritamine tegi oma töö. Saxon soojendas 1979. aastal Motörheadi ning järgmisel kevadel viis „Wheels of Steel“ nad saatesse Top of the Pops. Byford kirjeldas hiljem muutust lihtsalt: „Siis muutus kõik ootamatult.“ Singel jõudis Suurbritannias 20. kohale, „747 (Strangers in the Night)“ 13. kohale ja album viiendaks. Esinemine esimesel Monsters of Rocki festivalil 1980. aasta augustis asetas nad Briti uue hevimetalilaine keskmesse, mitte selle äärealale.

Muusika ja tuntumad lood

Saxoni klassikaline kõla ühendas kahe kitarri jõu sirgjooneliste riffide, kõrge ja jõulise vokaali ning publikut kaasa haaravate refräänidega. Laulude teemad ulatusid fantaasiast kaugemale: „747 (Strangers in the Night)“ muutis New Yorgi tegeliku elektrikatkestuse haaravaks looks, „Dallas 1PM“ käsitles aga John F. Kennedy mõrva. Seda valemit kandis 1981. aasta albumil Denim and Leather „Princess of the Night“, millest kujunes üks ansambli püsivaid kontserdilugusid, kõrvuti lugudega „Never Surrender“ ja fännidele suunatud nimilooga.

Edu ja tunnustus

Esimene edulaine tõi kolm Suurbritannia esikümnealbumit: Wheels of Steel jõudis viiendaks, Denim and Leather üheksandaks ja 1982. aasta kontsertalbum The Eagle Has Landed viiendaks. Saxonist sai ka esimene ansambel, kes esines Monsters of Rockil kaks korda, naastes festivalile 1982. aastal. 1980. aastate lõpuks olid suurte areenide aastad taandunud, kuid edukas kümnenda aastapäeva Euroopa tuur viis lepingu sõlmimiseni Virginiga ja 1991. aastal albumini Solid Ball of Rock.

Mis sai edasi

Ansambli uusimas peatükis vahetus üks kitarristidest, kuid Saxon jätkas tegevust. Asutajaliige ja kitarrist Paul Quinn loobus 2023. aastal regulaarsetest kontserdituuridest, öeldes, et pikkade tuuride koormus hakkas ohustama taset, mida ta endalt ootas. Diamond Headi kitarrist Brian Tatler liitus Byfordi, Doug Scarratti, Nibbs Carteri ja Nigel Glockleriga ning mängis 2024. aasta albumil Hell, Fire and Damnation, mis jõudis Suurbritannias 19. kohale. 2026. aasta septembris kuulutas Saxon välja oma kahekümne viienda stuudioalbumi Gods of Thunder, mis ilmub 22. jaanuaril 2027 ning millel mängib taas Tatler.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada