Zanetti tee tantsumuusikani algas neljateistaastaselt, kui ta hakkas klaverit mängima. Enne esimest professionaalset kogemust Santarosa koosseisus mängis ta mitmes väikeses ansamblis. Santarosa singli „Souvenir“ produtseeris tema sõber Zucchero Fornaciari. Hiljem mängis Zanetti klahvpille koos Zuccheroga ansamblis Taxi. Selleks ajaks olid ööklubitöö ning süvenev huvi süntesaatorite ja arvutimuusika vastu viinud ta tavapärasest Itaalia popist eemale uue elektroonilise tantsumuusika juurde, mis tema ümber kuju võttis.

1983. aastal produtseeris ta teistele esitajatele mitu plaati, seejärel salvestas oma esituses loo „Don’t Cry Tonight“ ja võttis lauljana nimeks Savage. Algusest peale hoidis ta lahus kaht ametialast rolli: Savage oli esineja ja kujuteldav arvutis sündinud tegelane, Robyx aga helilooja, arranžeerija ja produtsent. Loo vaoshoitud tempo, 105 lööki minutis, eristus kiirematest tantsulugudest. Edu tõi talle koha Itaalia ja Euroopa teleekraanidel ning 1984. ja 1985. aastal sadu lavaesinemisi.

Tegelaskuju ei olnud pelgalt pseudonüüm. Esimeses videos palub naine arvutil mehe luua ja ilmub Savage; „Only You“ jätkab virtuaalset lugu. Ühe teleesinemise tarvis jälgis ülikooli abiga loodud tarkvara IBM-i arvutis mõnda Zanetti liigutust ja projitseeris digiteeritud kujutisi. Tänapäeval mõjub selline tehnoloogia algelisena, kuid toona sidus see tema muusika ja lavakuvandi ühe idee ümber: romantiline melanhoolia masinas.

„Tonight“ ajajärgust pärinevad lood „Only You“, „Radio“ ja „A Love Again“; 1989. aasta esinemine Poolas Sopoti festivalil kasvatas tema poolehoidjate hulka Ida-Euroopas. Kui italo-disko populaarsus rauges, suunas Zanetti rambivalguse teadlikult tagasi Robyxile. 1990. aastast alates keskendus ta kirjutamisele ja produtseerimisele ning DWA nime hakati seostama ICE MC, Double You ja Alexia oluliste tantsusalvestistega. Zanetti enda sõnul sidus kaht karjääri see, et lood olid mõeldud nautimiseks, kuid neis oli alati ka autobiograafiline külg.

Savage salvestas ja tuuritas sestpeale harvem, kuni 2004. aasta Moskva festival andis tema kontserdikarjäärile uue hoo. Kontserdikutseid tuli seejärel Venemaalt, Poolast, Balti riikidest – sealhulgas Eestist – ja kaugemaltki. 2020. aastal tuli ta tagasi plaadiga „Love and Rain“, millel oli neliteist uut lugu ja „Only You“ sümfooniline versioon; pandeemia peatas selle kavandatud reklaamikampaania. 2025. aastal alustas ta veel üht projekti, mille ta sidus teadlikult kaheksakümnendatega. Sellest sündisid „Dancing in the Dark“ ja 2026. aasta album „Eternity“. Algselt mõeldud hüvastijätust sai hoopis uus algus.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada