Kuidas alustati

Berkhamstedis üles kasvanud Brightman alustas kolmeaastaselt tantsu- ja klaveriõpinguid ning debüteeris laval kolmeteistkümneselt lavastuses „I and Albert“. Kuusteistkümneselt leidis ta, et jõuab balletis vaid rühmatantsijaks, ning läks tantsima televisiooni, kõigepealt Pan’s People'i ja seejärel Arlene Phillipsi Hot Gossipi koosseisu. Nende 1978. aasta diskosingel „I Lost My Heart to a Starship Trooper“ tõi talle esimese edetabelihiti. Üheksateistkümneselt jättis ta selle töö, sest rahul ta sellega ei olnud. 1981. aastal pääses ta avaliku prooviesinemise kaudu lavastusse „Cats“. Tantsijana tööle võetud Brightman avastas, et tähelepanu oli äratanud ka tema hääl. Hiljem ütles ta, et poptantsumaailmast talle ei piisanud.

Tuntuks saamine

Klassikaline väljaõpe kujundas popartistist soprani, kes suutis liikuda eri stiilide vahel. Andrew Lloyd Webber kirjutas Christine Daaé rolli lavastuses „The Phantom of the Opera“ just Brightmanile ja tema oligi 1986. aastal Londonis selle rolli esmaesitaja. Ometi ei jäänud ta sellesse rolli kinni. 1989. aastal ütles ta, et on teelahkmel: ta ei saanud end pidada ainult tantsijaks, näitlejaks ega muusikalinäitlejaks. Ta jätkas karjääri muusikateatri, klassikalise laulu ja popmuusika vallas.

Muusika ja tuntumad lood

Pärast muusikateatrit tegi Brightman koos produtsent Frank Petersoniga uue alguse. Album „Dive“ tõi talle 1993. aastal esimese edu sooloartistina; „Fly“ ühendas seejärel elektroonilised helid, roki ja klassikalise laulu. Rahvusvahelise läbimurde tähiseks sai 1996. aasta duett „Time to Say Goodbye“ Andrea Bocelliga. Brightman meenutas 2025. aastal, et nad laulsid selle sisse kahe võttega ja töö sai umbes poole tunniga tehtud. Selgepiirilisi žanrimääratlusi ta omaks ei võta: enda sõnul oli tema muusikamaitse liiga eklektiline ja ta soovis rohkem vabadust.

Edu ja tunnustus

Hääl ja suur mastaap viisid Brightmani kahele olümpiatseremooniale. 1992. aastal esitas ta Barcelonas koos José Carrerasega laulu „Amigos Para Siempre“. 2008. aasta Pekingi avatseremoonial laulis ta koos Liu Huaniga „You and Me“, seistes staadioni kohal hiiglaslikul gloobusel. 2012. aastal nimetas UNESCO ta humanitaartöö ja kultuuridialoogi edendamise eest rahuartistiks.

Mis sai edasi

Suurejoonelisi ettevõtmisi otsis Brightman ka väljastpoolt muusikat. 2015. aastal läbis ta Tähelinnas kosmonaudikoolituse lennuks rahvusvahelisse kosmosejaama, kuid lükkas sama aasta mais lennu perekondlikel põhjustel edasi. 2018. aastal naasis ta albumiga „HYMN“ salvestamise juurde ja käis sellega tuuril viiel mandril. Kolmekümneaastase pausi järel jõudis ta muusikateatrisse tagasi Norma Desmondi rollis lavastuses „Sunset Boulevard“. Kui temalt küsiti, miks, vastas Brightman lihtsalt, et roll sobis tema vanusega.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada