Kuidas alustati

Enric Milián, Mario Balaguer ja Alberto López tutvusid Georgie Danni saateansamblis. Kõigil kolmel oli juba kogemusi: López oli mänginud ansamblis Los Polares ja Milián Tony Ronaldi ansamblis. 1971. aastal salvestasid nad nime Época all omaloomingulise singli. Singel ei müünud ja nad jätkasid Georgie Danni saatmist. Aasta hiljem viis Jordi Arqué nad kokku Rafael Giliga, kes vastutas EMI tegevuse eest Barcelonas. Demolint veenis plaadifirmat ning 1973. aastal võttis trio nimeks Santabárbara.

Tuntuks saamine

Esimene uue nime all ilmunud singel oli „Charly“. Ballaad oli juba demolindil ning püsis 1973. aasta jaanuarist veebruarini neli nädalat müügiedetabeli tipus ja veel kolm nädalat edetabeli Los 40 Principales esikohal. Lugu avas ansamblile ka Euroopa turu: nad tuuritasid Saksamaal, Austrias ja Šveitsis ning esinesid sageli Kesk-Euroopa telekanalites. Stuudioansambliks nad edu järel ei muutunud: kontsertidel esitasid nad oma repertuaari kitarri, bassi, trummide ja kolme häälega.

Muusika ja tuntumad lood

Napp pillikoosseis peitis endas kahte Santabárbarat. Singlite A-poolel valitsesid akustiline popp ja ballaad, B-poolelt kostis märksa jõulisem rokk. 1974. aastal ilmunud album „No dejes de soñar“ tõstis esile nende rokiliku külje, kuid pälvis vähem tähelepanu ja ansambel naasis meloodiliste laulude juurde. 1976. aastal viis „¿Dónde están tus ojos negros?“ nad kaheks nädalaks tagasi müügiedetabeli tippu. Ansamblit iseloomustab ühestki sildist paremini just see kahe poole pinge: nad olid rokkmuusikud, kes oskasid kirjutada menukaid ballaade, kaotamata neile omast harmooniat ja laulmisviisi.

Mis sai edasi

1977. aastal suri Alberto López. Milián ja Balaguer otsustasid jätkata duona. Nad vahetasid EMI RCA vastu, avaldasid 1979. aastal „Regreso“ ning jõudsid looga „Caroline“ taas edetabelitesse. Pärast 1981. aasta albumit „Las aventuras de Tom Sawyer“ ei avaldanud duo ülejäänud kümnendi jooksul uusi plaate. 1991. aastal proovisid nad naasta albumiga „Divertimento“, millel olid uued laulud ja vanade hittide uued versioonid. Selle hilise perioodiga on seotud ka „Alma llanera“. Album edu ei toonud ja duo lõpetas tegevuse lõplikult. Mario Balaguer suri 1999. aastal Palma de Mallorcal ning Enric Milián jäi algse trio ainsaks elusolevaks liikmeks. Palju hiljem võttis Enric kokku, miks polnud ansambli nimi päriselt minevikku jäänud: „Muusika on minu elu; üksi või koos teistega ei suuda ma lõpetada lugude loomist ega laulmist.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 22.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada