Kuidas alustati

Sandra Nurmsalu tee poplavale algas Alavere ja Kose kandis, kuid mitte mikrofonist. Kose muusikakoolis õppis ta viiulit; kümme aastat klassikalisi õpinguid viisid ta ka pärimusmuusika juurde. Seitse aastat laulis ja mängis ta laste folkansamblis Pillipiigad ning kolm aastat Virres. 2008. aastal lõpetas ta Tallinnas Georg Otsa nimelise muusikakooli. Nii oli tal enne telepubliku ette jõudmist haruldane topeltanne: ta laulis ja oskas ka keelpilli mängida.

Tuntuks saamine

Need oskused jõudsid telelavale 2007. aasta „Kaks takti ette“ ansamblivoorus. Nurmsalu kutsus kokku muusikakoolist tuttavad keelpillimängijad ning Kosheeni „Hungry“ esitusest kasvas Urban Symphony, milles kohtusid akustilised keelpillid ja elektrooniline kõla. Konkursil jäi ta neljandaks, kuid Sven Lõhmus võttis ta oma plaadifirmasse. 2009. aastal võitis Urban Symphony Eesti Laulu looga „Rändajad“ ja jõudis Moskva Eurovisiooni finaalis kuuendale kohale. Ühest telesaate-ideest kasvanud ansamblist sai Nurmsalu rahvusvaheline visiitkaart.

Muusika ja tuntumad lood

Urban Symphony andis talle lava, kus laulmine ja viiul said olla võrdsed, kuid sooloartistina ta sellesse valemisse ei jäänud. Ansambel teatas 2010. aastal tegevuse lõpetamisest; pärast kaheaastast pausi naasis Nurmsalu muusikasse 2012. aastal. Järgmisel aastal ilmus „Väike Eestimaa“ ning 2014. aasta Eesti Laulule jõudis Sven Lõhmuse kirjutatud „Kui tuuled pöörduvad“. Maailmamuusika sugemetega pala kohta ütles Nurmsalu, et „Kui tuuled pöörduvad“ on tema jaoks värskendav laul ja erineb muusikast, mida ta on siiani lavadel esitanud. Laulus põimusid popilik helipilt, Okeaania ja Aasia vokaalid ning rahvapillid.

Edu ja tunnustus

Kuues koht 2009. aasta Eurovisiooni finaalis oli Eesti parim tulemus pärast 2002. aastat. Sooloartistina jõudis Nurmsalu Eesti Laulu finaali veel kahel korral ning sai 2014. aastal viienda ja 2019. aastal kaheksanda koha. Võistluste vahepeal esines ta nii rahvalauludega, filmimuusikakavaga kui ka oma loominguga — võistluslava oli tema töös üks osa, mitte kogu karjäär.

Mis sai edasi

Pärast koostöö lõppu Lõhmusega tuli uus paus. 2017. aastal naasis Nurmsalu Priit Pajusaare ja Pille Piiriga loodud lauludega „Jäälilled“ ning „Kevad on alati alles“. 2019. aasta „Soovide puu“ märkis uut etappi: see oli tema esimene Eesti Laulu pala, mille muusika autorite hulka ta ise kuulus. Nii oli lauljast ja viiuldajast saanud ka võistlusloo kaasautor. 2025. aastal liitus Nurmsalu EKREga ja kandideeris erakonna liikmena kohalikel valimistel Märjamaa vallas.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada